Tõstuki all mõistetakse oma jõuallika abil vabalt liikuvat lähisiirdamisseadet, mis on mõeldud koormate vedamiseks, lükkamiseks, tõstmiseks või virnastamiseks.

Toodetakse kümneid erinevaid tõstukimudeleid. Tõstukite tõstevõimed on vahemikus 0,5 - 42 t.

Jõuallikana kasutatakse tõstukitel diisel-, bensiini-, gaasi- ja elektrimootoreid.

Bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul töötamisel välitingimustes. Võrreldes diiselmootoriga tõstukitega on eelisteks madalam ostuhind, puuduseks aga väiksem ressurss ja heitgaaside suurem toksilisus.

Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui ka sisetingimustes, puudusteks on aga tülikam ja aeganõudvam tankimine ning eritingimuste loomine gaasiballoonide tagavara hoidmiseks. Valmistatakse ka gaasi-bensiinimootoriga tõstukeid, mis on suhteliselt universaalsed.

Elektritõstukite eelisteks on väiksem pöörderuum, peaaegu olematu müratase, suur töökindlus ja madalad hoolduskulud. Puudusteks on samas suhteliselt kõrge hind ja tööressursi piirang, mis on määratud akude mahutavuse ja tõstuki kasutamise intensiivsusega. Akude laadimistsükkel nõuab oma aja ja selle jooksul ei ole võimalik tõstukit kasutada (välja arvatud akude vahetuskomplekti kasutamine). Akusid on vaja vahetada üldjuhul iga 5-6 aasta järel, samas on aga akud suhteliselt kallid.