1974.a reorganiseeriti kool 16. kutsekeskkooliks (KKKnr.16). Kõrvuti jäid tegutsema keskharidust andvad õppegrupid ja tehnikakooli grupid, kus õpetati eriala keskkooli baasil.

Kooli direktoriks oli kuni 1977. aastani Adam Kivikink. 1977-1981 juhtis kooli tegevust Ants Kala, alates 1981. aastast sai direktoriks Eino Ojastu.

Kooli ruumid laienesid oluliselt, kui Vanemuise 33 hoone anti 1983.a kutsekooli käsutusse. Pärast remonti ja ümberehitust kujundati hoonest ühiselamu, mis ühendati koridori kaudu õppehoonega. Koolimaja kolmandale korrusele, kus varem asus ühiselamu, rajati õppekabinetid. Kooli remont ja ümberehitus jätkus ka edaspidi.

Fotol: H. Kullmanni nim. kool. Allikas: TKHK arhiiv.

KKK nr 16 õpetati müürseppi, müürsepp-monteerijaid, maaler-krohvijaid, lukksepp-santehnikuid, puuseppi, mööblitislereid, ehitustislereid, gaasikeevitajaid ja juuksureid.

Õppeaeg kestis olenevalt erialast 1-3 aastat. Kool oli populaarne, avaldusi laekus rohkem, kui vastu suudeti võtta. Konkurss oli alati kõrge juuksuri ja tisleri erialadel, vähem soovisid noored õppida maalriks. Kuna sisseastumiseksameid polnud, pääsesid pingerea alusel õppima parema õppeedukusega noored. Eriti hästi õppisid juuksuri eriala õpilased, kellest veerand lõpetas kooli kiitusega. Õpilasi motiveeris ka see, et parimatel kutsekoolide lõpetajatel oli võimalik koheselt pärast kutsekooli lõpetamist jätkata oma erialaseid õpinguid kõrgkoolis.

Fotodel: (vasak) juuksuriõpe; (parem) maaler-krohvija õpe. Allikas: TKHK arhiiv.

Kooli õppima astuvatest noortest oli 3/5 pärit maalt. Koolis tegutsesid ainult eesti õppekeelega grupid.

1976. aastast tegutses kutsekooli juures ka õhtune osakond, kuhu Tartu ettevõtted suunasid oma töölisi eriala omandama ja kvalifikatsiooni tõstma.

Koolis olid kaasaegse tehnikaga varustatud töökojad. 1985.a lõpul oli koolis 17 eri- ja üldainete õppekabinetti ja 4 õppetöökoda, neist lukkseppade töökoda tunnistati Eesti parimaks.

Eriti hästi esinesid erialakonkurssidel mööblitislerid, kes võitsid 15 aastat järjest vabariikliku esikoha. 1974. aastal eksponeeriti kooli tehnilise omaloomingu ringides valminud mööblitislerite töökoja meistri töökohta näitusel Bulgaarias.

Koolis tegutses 8 isetegevus-, 6 aine-, 5 tehnika- ja 11 spordiringi. Peale selle veel klubi „Helios" ja muuseum. 1980. aastal avati õpilaskohvik, mis sai kooli ürituste korraldamisel armastatud paigaks. Koolis oli suur teatrihuvi, sidemed loodi "Vanemuise" teatriga. Toimusid teatri ühiskülastused ja tegutses näitering. 1974/75 õppeaastal toimus kutsekoolide televisiooni võistlussari „Ära anna alla.", kus kool saavutas esikoha.

Fotodel: (vasak) ansambel; (parem) võimlejad. Allikas: TKHK arhiiv.