Ehituskool nr 25 muudeti Linnakutsekooliks nr 16 jaanuari algul 1963. Selle nime all tegutses kool Vanemuise tänaval 10 aastat.

LKK 16 direktoriks oli Adam Kivikink, kes juhtis kooli ühtekokku 17 aastat. Õpilasi oli koolis ligi 300.

1965.a lisandus juuksuri eriala. Algul võeti tütarlapsi vastu 8-klassilise kooli baasil, hiljem vaid keskhariduse baasil.

1967.a õpetati noori välja juuksuri, mööblitisleri, santehniku, viimistleja, müürsepp-monteerija, puusepa erialal. Koolis tegutsesid nii eesti kui vene õppegrupid. Valdav osa õpilasi olid maalt pärit noored. Poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid.

Esimesel õppeaastal oli suurem rõhk teoreetilisel väljaõppel, praktika toimus kooli töökodades. Teisel ja kolmandal õppeaastal suurenes praktilise väljaõppe osa, seda just baasettevõtteis tootmispraktika näol. Baasettevõteteks olid näiteks kombinaat "Edu", Tartu linna Ehitusvalitsus, Tartu Raudbetoontoodete Tehas, mööblivabrik „Puit".

25. detsembril 1970 avati spordikompleksi võimlaosa, 1973. aasta juunis valmis kooli juurdeehituse viimane osa - ujula.

Koolis tegutsesid agaralt spordisektsioonid. Organiseeriti matku ja ekskursioone. Eriti tugev oli kool jalgrattaspordis, maadluses ja kergejõustikus.

Peaaegu kogu kooli ruumid olid sisustatud õpilaste omavalmistatud mööbliga. Kooli töökodades valmisid kušetid, kiiktoolid, lauad, erinevatest vineerisortidest tehtud uksed.

Igal kevadel korraldati koolis õpilastööde näitus. Paremad pääsesid edasi vabariiklikule konkursile ja sealt edasi Moskvasse Rahvamajanduse Saavutuste Näitusele. 1969. aastal sai Moskvas kuldmedali õpilaste poolt valmistatud mööblitislerite õppekabineti sisustus koos õpetaja töökohaga. Sisustus oli kasutusel ruumis 409 kuni koolide ühendamiseni 2002.