44. Kutsekeskkool avas õpilastele oma uksed 1. septembril 1984. aastal. Koolimaja ennast oli muidugi tunduvalt varem ehitama hakatud, esimesed inimesedki olid mitu kuud varem tööle võetud. Esimese käskkirjaga vormistati tööle sekretär-masinakirjutaja. Esimesena tööle võetud õpetaja aga töötab meie majas tänaseni - Kaili Küngas võeti tööle 01.08.1984.

Kooli tellijaks oli Tartu Piimatoodete kombinaat. Koolimaja ehitas Olari Taali juhitud Tartu Maja. Valminud koolikompleks koosnes õppekorpusest (4 korrust, 42 kabinetti ja laborit), sööklast, raamatukogust, lasketiirust, ühiselamust 494 asukale, võimlast (18m lai ja 30m pikk) ja 320 kohaga aulast.

Fotodel: 44 KKK uue hoone avamine 1984.a. Allikas: TKHK arhiiv.

Esimesel õppeaastal võeti vastu 240 õpilast, kellest moodustus 8 õppegruppi. Kopli kooli direktor oli algusest peale, kuni koolide ühendamiseni, Olev Saluveer, praegune Ülenurme Gümnaasiumi liider.
Fotodel: Killuke esimesest lennust; õpetajad. Allikas: TKHK arhiiv.

Vastu võeti järgmistele erialadele:

Põhikooli baasil:

• remondilukksepp,
• seadistaja,
• vorstivormija,
• konservi steriliseerija,
• automaatika lukksepp.

Vene keele baasil alustasid remondilukksepad ja elektrikud. Kokku põhikooli baaasil 247 õpilast.

Keskkooli baasil:

• piimatoodete meistrid.

Kool kavandati kakskeelsena - eraldi õppegrupid olid nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele. Vene grupid õppisid praeguse A korpuse II korrusel.

Õppetöö jagunes kaheks semestriks. Semestri lõpuks pandi välja poolaasta hinne. Kevadel aastahinne. Hinded kanti õpinguraamatusse. Esimesel aastal langes koolist välja 31 õpilast, neist 14 kutsuti Nõukogude armeesse.

Ühiselamus elavatest õpilastest 2/3 olid tüdrukud. 18m² suuruses toas elas tavaliselt 2-3 õpilast, kahe toa peale oli kasutada WC ja vannituba. Reeglina paigutati õpilased korrustele kursuste kaupa. Igal korrusel oli 2 kööki ja õppeklassid. Igal korrusel oli kasvataja. Veel kuulusid ühiselamu personali hulka komandandid, öökasvataja, ühiselamu juhataja ja spordimetoodik.

Fotodel: ühiselamu; koolitund. Allikas: TKHK arhiiv.

Õpilase koolipäev nägi välja selline:

• 7.30 äratus
• 8.30 tundide algus
• 11.30 lõuna
• 15.20 õppetöö lõpp

Kuni 1989. aastani algas koolipäev rivistusega kell 8.20.

Erinevalt tänasest oli rangelt korraldatud kogu õpilase päev. Eksisteeris nn II tunniplaan, mis hakkas kehtima pärastlõunal, pärast õppetöö lõppu. II tunniplaani kuulusid kõik kooli üritused, konsultatsioonid, õpilaste aineringid, spordiringid. Iga õpilane pidi osa võtma ühest klassi- või koolivälisest ringist.

II tunniplaan jagunes kahte ossa: 16.00-17.00-ni toimusid kõiki õpilasi puudutavad üritused ja kella 17.00-st algasid üritused ühiselamu õpilaste jaoks. Iga õpilane pidi valima endale huviala- või aineringi ning tema tegevuste kohta koostati ankeet. Algusaastatel olid koolis järgmised ringid: fotoring, teatriklubi, võimlemisrühm, kergemuusikakoor, keskkonnakaitsering, raadioring. Ühiselamus oli kolmapäev puhkeõhtute päev. Kaks korda nädalas kella 20.00-22.00-ni võisid õpilased vaadata filmi.

Fotol: kooli kohvik. Allikas: TKHK arhiiv.

Rangelt nõuti, et tundide algus ja lõpp peavad olema täpsed. Õpilasi ei lubatud tundide ajal klassiruumist välja. Vastama tulles pidid õpilased esitama õpilaspäeviku. Tunnis tuli konspekteerida ja seda ka hinnati. Vahetundide ajal pidid õpilased jalutama ja mitte jooksma ega mürama. Et takistada näiteks ühelt korruselt teisele jooksmist, tuli üks korruse ustest lukustada ja teise juurde määrati korrapidaja, kes ei lasknud õpilasi korruselt välja ilma mõjuva põhjuseta.

Rangelt nõuti koolivormi ja vahetusjalatsite kandmist. Kooliriietuseks oli tüdrukutel tume seelik, koolipluus ja ühevärviline kampsun, poistel ülikond lipsuga. Keelatud oli kanda rippuvaid kõrvarõngaid ja teksaülikonda. Noormeeste juuksed ei tohtinud olla pikemad kui kraeni. Koolivormi kandmise nõue kehtis kuni 1989.-1990. õppeaastani.

Ühiselamu tubades viidi pidevalt läbi sisekontrolle. Mitte alati polnud toad nõuetekohaselt korras. Paljud toad olid sageli mustad ja räpased, toidunõud, nii puhtad kui mustad, läbisegi ja isegi voodite all, sageli tubades suitsetati. 1993. aasta sügisel aga olevat koid „ära söönud" 150 tekki, mis vajasid väljavahetamist. Palju oli korrarikkumisi, kaklusi, peksmisi, alkoholi tarvitamist. Sageli oli ummistusi, mille põhjustasid õpilased. Sellisel juhul pidi õpilane väljakutse ise tasuma.

Fotol: praktika konservitehases. Allikas: TKHK arhiiv.

Koolil oli mitu sõpruskooli: Tšehhoslovakkias Teplice kutsekool, Soomes aga kutsekoolid Oulus, Jyväskyläs, Äänekoskil ja Lappajärvel. Lisaks tehti Soomes koostööd mitme toiduainetetööstuse ettevõttega. Suheldi veel Taani, Norra ja Saksamaa koolidega. Sõpruskoolid ja -ettevõtted olid tänuväärseteks praktikabaasideks tublimatele kooli õpilastele.

Vaba aega veedeti meelsasti spordisaalides, staadionil või jõusaalis. Kooli pallivõistkonnad tulid korduvalt kutsekoolide Eesti meistriks.

1992.a korraldati esimesed kooli missi ja misteri valimised (fotol paremal on 1992.a missivõistluse võitja Anne Tilga; allikas: TKHK arhiiv). See ettevõtmine kasvas varsti üle Tartu ametikoolidevaheliseks missi ja misteri valimiseks.

Mõnda aega tegutsesid ka kooliteater ja noorte tegijate entusiasmist sündinud kooliraadio.

1992.a sai koolist Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskool, mis 1998.a teisenes Tartu Teeninduskooliks. Muutus ja kaasajastus erialade valik. Vorstivormijaid ja konservisteriliseerijaid asendasid sekretäritöö, ettevõtlus, turismikorraldus, hotellimajandus, infotöötlus ja esmakordselt Eestis virtuaalkaubandus. Koolis õppis keskeltläbi 750 õpilast, igal aastal lõpetas umbes 200 noort.

Värvikaimaks 44. KKK lõpetanud pagariks on kahtlemata Andrus Värnik. Koplis on õppinud ka Eesti jalgpallikoondist esindanud Oliver Konsa.