Siin sai alguse kutseharidus Tartus. 23.novembril 1922 a algas õpilaste vastuvõtt Tartu Puu- ja Rauatöökooli. Otsuse kooli rajamise kohta oli mõni kuu varem teinud Tartu Linnvalitsus.

Kandideerima oodati noormehi alates 15 eluaastat, korras tervisega ja vähemalt 4-klassilise haridusega. Eelistati siiski 6-klassilise haridusega kandidaate. Rauatöö osakonda loodeti vastu võtta 20, puidutöö osakonda 15 õpilast. Õppetöö kestis 3 aastat.

Esimene koolimaja on kahjuks hävinud. Maja oli kahekordne, alusmüürid paekivist ja seinad puidust. Hoones oli üks klassiruum ja 4 töötuba. I korrusel asusid sepikoda ja mehaanika/lukksepatöö töötuba, II korrusel puusepatöö töötuba. Elektrivalgustus oli sisse viidud. Õues asus 2 käimlat. Vett toodi ämbritega vastasmajast. Hoovis asus puukuur.

Fotod: Tartu Puu- ja Rauatöökooli esimene koolimaja (paekivist maja esiplaanil; allikas: TKHK arhiiv) ja sama koht tänapäeval (foto: A.Lippmaa).

Õpilaste kasutada oli 18 rauatöö ja 12 puutöö treipinki, lisaks 4 puu- ja 9 rauatöö masinat. 1 tahvel, 8 joonestuslauda ja 8 koolipinki. Viimased asusid joonestamisklassis aadressil Peterburi tee 85, samas majas paiknesid ka kontoriruumid ja ametikorterid. Õpikuid ei olnud, vajalik õppekirjandus tuli laenutada linnaraamatukogust.

Kooli pidulik avamine toimus koos jõulupuuga 06.01.1923. Aastatel 1923 - 1939 tähistati kooli aastapäevana 1. detsembrit, kooli registreerimise päeva.

Koolijuhatajaks määrati Johannes Karell, reaalselt langes suurim koormus koolitöö korraldamisel rauatöö osakonna juhataja Johann Falkenberg-Süve õlgadele. Õige hoo sai Puu- ja Rauatöökool sisse siis, kui 1924.a määrati uueks koolijuhataks seni tehnoloogiaõpetajana töötanud Viktor Raukas.

Direktor Johannes Karell

Rauatöö osakonna juhataja Johann Falkenberg-Süve

Direktor Viktor Raukas

1923.a algul oli koolis 38 õpilast, 6 õpetajat ning kooli töökodades töötas 14 töölist. Töökojad ei olnud ainult praktikabaasiks, suur osa kooli sissetulekust tuli mitmesuguste tellimuste täitmisest. Tööliste seas oli 7 tislerit, 2 lukkseppa, 1 treial, 1 sepp, 1 lukksepp ja 1 haamripoiss.

Õpilased pidid läbima järgmised kursused:

1. Joonistus, joonestus ja kalligraafia
2. Matemaatika
3. Kalkulatsioon, arvepidamine ja kirjavahetus
4. Füüsika ja keemia
5. Tehnoloogia ja materjalide tundmaõppimine
6. Masinate tundmaõppimine
7. Hoburautamise õpetus
8. Tervishoid
9. Majandusteadus ja kodanikuõpetus
10. Eesti keel
11. Saksa keel
12. Laulmine
13. Praktika töökojas

Esmaspäevast reedeni algasid tunnid kell 7.00 teoreetilise osaga. Kolm 45-minutilist tundi koos vahetundidega kestsid 9.35-ni, kell 10.00 algas praktiline töö töökodades, mis koos 30-minutilise lõunavaheajaga vältas 15.30-ni. Laupäeviti toimus kaks teooriatundi.

Kõikide õpilaste koolipäev ei lõppenud 15.30. Kuna kooli töökodades tuli täita nii klientide tellimusi kui ka valmistada/parandada kooli enda õppevahendeid, võis õpilasi töökodades leida ka koolivälisel ajal. Juba 1923.a suveks oli tellimuste arv nii suureks paisunud, et sisse seati II vahetus.

Pärast 3-kuulist katseaega hakkas õpilane saama päevapalka, mille suurus 1923.a oli 20 marka päevas. See ei olnud eriti suur summa. 1923.a märtsis maksis Tartu turul nael (ca 450 grammi) võid 75 - 100 marka, nael sealiha 20 - 60 marka, nael loomaliha 25 - 32 marka, nael silku 10 marka ja nael suitsuangerjat 140 marka. Üks dollar maksis Tallinna börsil 338 marka, inglise nael aga 1590 marka.

Kooli käivitamine oli siiski vaevarikas. Viktor Raukas meenutas: „Kooli asjaajamine ja korraldus oli äärmiselt korratu. Ei olnud õpilasnimekirja, ei isegi protokolli- ega päevaraamatuid. Oli inimest 60 kaltsudes ja tahmaseninalist poissi, kes suitsetasid klassiski, maha sülgasid ja roppusi rääkisid. Oli ju ka kutsekooli soovitatud mujalt need õpilased, kellest sooviti lahti saada. Ka need, kelle kohta vanemad või ise arvasid, et ega ikka mujale ei kõlba, kui töö peale. Enamus oli äärmiselt vaesest kihtkonnast."

Väljalangevus oli suur: 1924.a kevadel kurtis direktor Karell: "Kooli algusest on 77 õpilast vastu võetud, neist 22 on lahkunud, sest teistel töökodadel on suurem palk."

Tasapisi saadi raskustest võitu. Kool aitas kaasa õpilaste vaba aja sisustamisele. Hangiti filmiprojektor, pandi käima balalaikaorkester, käidi ekskursioonidel (Eestis, Soomes ja Lätis). Pidulikult tähistati igal aastal kooli aastapäeva. Õpilaste soovil kujundati koolile märk ja vormimüts.

Fotodel: koolimärgi kavand; koolimütsi kavand. Allikas: Eesti Ajalooarhiiv.

Kooli lõpetamise riiklikud nõuded olid järgmised:

1. Proovitöö iseseisev valmistamine koos selgitava osa ja kalkulatsiooni koostamisega
2. Ülesanne tehnilises joonestamises
3. Ülesanne projektsioon joonestamises
4. Suuline katse erialatehnoloogias
5. Kirjalik ülesanne ja suuline eksam matemaatikas (kirjaliku ülesande teema arvepidamisest)

1926.a suvel lõpetas kooli I lend: 17 õpilast rauatöö osakonnast ja 11 puutöö osakonnas. 5 õpilast said lõpetamisel kiituskirjad.