1970-te aastate lõpus asutati Eestis Õppetootmiskombinaate, mille ülesandeks oli IX-XI klassi õpilaste kutseõpetuse organiseerimine. Algul pakuti õpilastele erialasid, mille õppimine kestis läbi kogu keskkooli - kolm aastat, hiljem pakuti õpilastele lühikursusi.

Fotol: Kaunse tn 70, tänane Kivilinna Gümnaasium.

Õppuste eesmärgiks oli eluks ja tööks vajalike teadmiste andmine. Õppekavad olid liigendatud nii, et õpilastel oli võimalik valida temale sobivaim. Ka õpilased ise osalesid õppekavade täiustamisel, võimalus eriala vahetada oli ka õppeaasta keskel.

Näiteid pakutavatest erialadest: kasvuhoone tööline, arvutioperaator, autojuht, diiselmootorite remondilukksepp, jalatsipealsete õmbleja, müüja, keemik-laborant, koostelukksepp, hooldusõde, polügraafia, kondiiter, postioperaator, programmeerija, põllutöömasinate remondilukksepp, raamatupidamine, spordiinstruktor, jne.

Oluline takistus oli ruumipuudus. Tartu Õppetootmiskombinaadi juhtkonna kasutuses olid Kompanii tn 3 kolmanda korruse ruumid - saal, mille suurus oli ca 100 m², ja kaks tuba (35m² ja 11 m²).

1989.a valminud Kaunase pst 70 uues koolimajas sisustati järgmised õppeklassid:

• autoõpetus (2 klassiruumi),
• arvutiõpetus (2 klassiruumi),
• õmblus (2 õppetsehhi),
• kaubandus (1 ruum teooria, teine kaubandustehnika jaoks),
• masinakirja klassid (2 õppeklassi),
• klassid käsitöö ja kodunduse tarbeks,
• keldrisse ehitati standardsed puidu ja metalli töökojad.

Fotol: arvutiõpetuse tund. Allikas: TKHK arhiiiv.

1990. aastate algul pandi ÕTK-le kohustus hakata tegelema noortega, kes ei käinud koolis ega tööl. Selliseid inimesi võis olla 200-400. Tartu kutsekoolid ei tahtnud enam tegeleda noortega, kellel puudus põhiharidus, lisaks ei olnud koolid nõus õpetama venekeelset elanikkonda. Samal ajal nimetati ÕTK ümber Tartu Õppekeskuseks.

1992.a loodi Õppekeskuse juurde psühholoogilise teenindamise ja kutsenõustamise osakond. Järgmisel aastal lisandus täiskasvanute koolituse osakond.

1993. aastast hakati koolitama töötuid.