Tartu Tööstuskool nr 12 alustas tööd 1944.a sügisel. Õppeaeg oli 2 aastat. Valmistati ette treialeid, seadmete remondilukkseppi, elektrikke, mööbelseppi. Kooli direktoriks sai Jakob Gabovits.

1945.a nimetati kool ümber Eritööstuskooliks nr 12. Õppeaeg kestis 4 aastat, vastu võeti 12-14 aastaseid poisse, põhiliselt sõjaorbusid. Õpetati treialeid, remondilukkseppi ja instrumentaal-lukkseppi. Direktoriteks olid umbkeelne Ivan Ivanov ja vähese eesti keele oskusega Sergei Zavjalo.

Õpilasedki olid suures osas umbkeelsed, peamiselt Valgevenest pärit noormehed. Poolkirjaoskamatud, käitumisest ja kultuurist ei omanud vähimatki aimu. Kooli töötajatel polnud kerge nendega hakkama saada: toimusid omavahelised kaklused ja kokkupõrked linnaelanikega, sageli läksid käiku noad.

Õppekorpus ja töökojad asusid Leningradi mnt 2, ühiselamu ja söökla Pirogovi 3 (tänapäeval Munga tänav), võimla ja mõned erialaklassid Vanemuise 35. Ühest õppehoonest teise liikus õppegrupp rivikorras. Hakati arendama isetegevust - loodi tantsurühm ja lauluansambel.

Õpilase päevane toiduraha oli 1 rubla, selle eest pidi noormees kõhu täis saama: hommikul 2 kääru leiba võiga, portsjon putru, kohv. Lõunaks taldrikutäis suppi või praad (näiteks 1 kotlet, kartulid ja juurvili) ja klaas vedelavõitu kompotti. Mõistagi oli seda vähe.

Enamus kooli lõpetajatest naases kodumaale s.t Venemaale või Valgevenesse.

1950-te aastate I poolel laienes koolis tööriistade tootmine, hakati valmistama keerulisemat toodangut - paralleelkruustange, masinkruustange, käsikruustange, polte-mutreid, tikkpolte jms.

Kevadel-sügisel käidi kolhoosis põllumajandust abistamas. Korraldati tehnilise omaloomingu näitusi, tehti isetegevust.

Video Tartu Eritööstuskooli tantsurühmast (algus 4:52, lõpp 5:34)