Kujutab endast jahutatud ja mehhaaniliselt töödeldud vee ja rasva emulsiooni.

Esimest korda valmistati Prantsusmaal aastal 1869, et asendada toona kallist ja vähestele kättesaadavat võid.

Tänapäeval tehakse margariini reeglina taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse- ja värvainetest. Margariin võib veel sisaldada piima või piimasaadusi, soola, vitamiine jne.

Paraku on enamikus margariinides vähemalt osa õlist hüdrogeenitud, mille käigus tekivad trans-rasvhapped, mis füsioloogilistelt omadustelt on lähedased küllastunud rasvhapetele. Et vältida margariinide tahkestamisel hüdrogeenimist, lisatakse väikeses koguses loomseid rasvu või troopilisi õlisid. Tulemuseks saadakse margariin, mis on tervislikum.

Margariin sobib olenevalt talle antud maitsest kasutada leivamäärdena, toiduvalmistamisel, pagari- ja kondiitritoodete valmistamisel jne. Praadimiseks sobib margariin veesisalduse tõttu halvasti.

Püsiva emulsiooni saamiseks kasutatakse lisaainetest emulgaatorit (letsitiin - saadud sojast); happesuse reguleerimiseks – sidrunhapet. Need kaks täidavad ka antioksüdandi ülesannet.

Värvainetest lisatakse beetakarotiini ja looduslikku värvi – anattot.

Vitamiinidest lisatakse A- ja D-vitamiine, E- vitamiin satub margariini enamasti tooraine kaudu.

Enamik margariine on kolesteroolivabad, mida ka pakenditel rõhutatakse, mõned aga kolesterooli vähendavad (Becol, Benecol).