Dekaad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis kohe kadusid. 1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit.

Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda.

Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. 

PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi.

Teksad- disaineriteksad sündisid 1970ndatel (Cloria Vanderbilt, Fiorucci, Calvin Clein); erineva lõikega, värviga; denimteksad; teksaseid oli velvetist, elastikust ja leopardimustrilistena ning neid kanti koos spordijalatsitega või kauboi saabastega, ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed.

Aluspesu. 1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda.

Rudi Gernreich: no-bra rinnahoidja kavandaja- kaks paelaga ühendatud nailonkorvid.

Vaimustusest vanade rõivaste ja Edwardi-aegse moe vastu hakati alussärki kandma pealisrõivana ning retropesu demonstreeriti nii sageli kui võimalik, vilksatamas koheva seeliku alt-ja nalja pärast kanti isegi puhvpükse-bloomereid.

Janet Reser, Londonist, saavutas suurt edu naiselike satside ja ulakate 1890ndatest inspireeritud pihikute ja tripihoidjatega. Mehed kinkisid neid naistele ja need olid populaarsed mõlema poole seas. 

Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte.

Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks. Järsku tulid Õmblusteta aluspesu asemele õmblustega sukkpükste ja vanamoodsa seksika aluspesu võlu, sest need olid efektsemad. Bandeau-rinnahoidjad ha halter necks (paelaga kaela tagant kinnitatud rinnahoidjad), mis ei pakkunud eriti palju tuge, olid mööduvad moenähtused. Wonderbra pakkus mitmesuguseid variante, mis olid mõeldud kaela tagant kinnituvate ja lahtise seljaga toppide ning kleitide all kandmiseks(1970ndate moeleiutised tulid päevakorda taas 1990ndatel). Domineeriv aluspükste kuju oli tavalisest veidi napim- puuvillast, nailonist eksklusiivsemates versioonides. 1980ndatel võtsid need uue vormi minimalistlike string- bikiinidena, seejärel tulid veelgi paljastavamad thongid

Kõikvõimalikud õhukesed, värvilised ja lurex-sukkpüksid olid müügil terve kümnendi.

Pea katetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt välja turritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siid turbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümidega. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud c/oc/ie-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox- kübar, mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatustel ja muudel tähtüritustel; ka Now Voyager kübar-lendava taldriku taoline- oli moes. Päikeseprillid olid moes.

Ujumisrtikoosid ja kõrgeid kontsasid kasutati iludusvõistlustel.

T-särk oli 1970ndate tavaline vaba aja riietus; mõnda aega oli unisex- rõivaste koostisosa; pärineb Teise maailmasõja aegsest USA mereväeriietusest; pika, lühikese ja poolpika varrukaga versioonid, samuti ümmarguse, V-kaeluse ja kõrge soonikkaelusega ning tikandite, aplikatsioonide ja muidugi trükitud sõnumite ja logodega särgid.

Sporti tehti froteedressides, kanti Scholli sandaale- kaitsesid jalgu linnatänavatel põrumise eest. Dekaadi lõpus oli moehulluseks Ameerikas osaleda tantsustiilis treeningklassides, sealt on pärit sääresoojendajad, mille mainstream-mood üle võttis. 1970ndate lõpul ja 1980ndatel hakkasid moodi minema sörkjooksu stopperkellad ja vastavad jooksukingad. Tennis oli inspireeriv- kanti moekate tikanditega puuvillaseid tennisekleite ning liibuvaid väikeseid pükse. \J\\Q& materjalid mõjutasid oluliselt spordirõivaste disaini. Väikesed kardiganid, paksud sukkpüksid ja lühikesed volangidega rah-rah seelikud moodustavad samuti aluse paljudele 1970ndate ja 1980ndate stiilidele.

1970ndad jäävad alati meelde platvormkingade poolest oma sadades versioonides- alates 1940ndate lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juurde, kuni popstaaride naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Kingad polnud olnud nii pöörased ja üle pakutud kunagi varem.

Saint Laurent- tema kasakatest inspireeritud rõivad olid 1970ndate moe kõrgpunkt, ning ta tõstis päevakorda cross-dressingu idee suurepäraselt õmmeldud klassikalise musta smokinguga naistele; lõi ka safaristiilis rõivaid ja muid pükskostüüme, stiilseid rõivaid täiskasvanutele ja uhkeid prokaadist tualette, et täiendada oma pöörast lõhnaõli Opium.

Barbara Hulanici pani aluse bibale, tema loominguks olid veel mikropüksid ja liibuvad õhturõivad- kõik šokeerivates värvikombinatsioonides ja taskukohaste hindadega, Theda Bara stiilis vasksete korvidega rinnahoidjad ja vallatud püksikud; biba-stiil oli baklažaanililla ja pudelirohelise värvi paletiga, lurex-turbanitega ja eksootiline (1990ndatel taas veidi teisel kujul moes).

Ossie Clark- tal oli armastus ülemõõduliste detailide vastu nagu suured nööbid, kraed, reväärid, ometi saavutas ta alati täpselt õiged dimensioonid; ta õmbles Edwardi- aegseid lambakintsu-varrukatega rõivaid, mille esikinnistel olid peened nöörvoldid ja palju tillukesi nööpe, ning kasutas oma töödes unenäoliste ja keerukate mustritega materjale; ta tegi ilusaid naiselikke rõivaid, mis on läbinisti iseloomulikud 1970ndatele.

Soengud olid uuenduslikud. 1960ndate ja 1970ndate vahetusel olid popid tohutu suured ja kõrged mesilassülemi-sarnased soengud, mis nõudsid föönitamist ja tupperimist. Püsilokid olid taas moes. Ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning ka lainetavad lahtised keemilised lokid; poisipea muutus taas populaarseks. Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täielikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega, mis olid ühenduslüliks hipi- ja kõrgmoe vahel. Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust rastade dredlockl imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus. Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja come-backi tegi henna. Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978. aastal ilmus esimene ammooniumivaba juuksevärv - Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides, alates kuulsast Klute-soengust, kuni Bonni Tyleri pikkade salkudeni, millega ehtisid end nii mehed kui naised Kihilised soengud erineva pikkusega salkudega nägid välja nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venisid need äärmuslikuks "metsinimese" frisuuriks. Ka pikad keskelt lahku kammitud juuksed olid moes, kuid rafineeritum oli pikk kohev soeng.

Enne kümnendi lõppu olid päevakorral lihtsalt hooldatavad soengud. "Näritud" lõikus tuli tagasi. Lühikestest soengutest oli moes teatav ultrašikk potisoeng Purdey. Moodi tuli ka püsttukka naiselik versioon.

Kosmeetika Meik oli tavaliselt loomulik, sagedamini siiski väga värvikas, tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid tihti dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Terve silmakoobas toonitati lauvärviga. 1970ndate lõpul kasutati kulmude all heledamat värvi, terve kümnendi oli ka populaarne huuleläige.

Näomaalingud populariseerusid. Pierrot-look- maalitud nägudega modellid pompoonidega klouniriietuses ja tolamütsides.

California look- hõõguv päevitunud nahk ja eredad huuled või karjäärinaistel värvitu huuleläige ja küünelakk.

Uued tooted: näoläige, põsepunapulgad ja kohl- silmapliiatsid.

Lõhnaõlides ja nahahooldustoodetes kasutati muskuse ekstrakti.

Kõrgelt hinnati nahaniisutajaid ja päevituskreeme. Ka noortele toodeti nahahooldusvahendeid.

Diskovaimustus tõi valiku sillerdavaid värve ja efekte. Tervikuna oli meik väga keerukas paljude detailide ja sageli paljude värvidega.

Küünelakki tehti paeaegu igas värvitoonis alates tumedatest dramaatilistest värvidest sädelevateni ja fluorestseerivatest kuni väga populaarsete pärlmutterläikega kahvaturoosade ning aprikoositoonideni. Pikad küüned olid väga hinnatud, kasutati ka värvitud võltsküüsi.

Kosmeetiline kirurgia oli väga populaarne, lasti näonahka pingutada või teha liposuktsiooni.

1970ndate tipplõhnaõli oli Charlie