Rõivastus aastatel 1960-1969

iDevice ikoon

Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall-valges kosmoseajastu-stiilis (unisex-stiil),. Figuur oli kondine.

Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" - kleidid kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest, go-go- seelikud. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine minit ja sado-masohhistlike saabaste asemel. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid, seda tänu spandeksi ja lükra (ei sisaldanud kummi, olid hingamiskindlad; õlid, kreemid ja pesupulbrid neid ei kahjustanud; neid said värvida) leiutamisele 1958. aastal.

Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistai alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks.

Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiinišampoonid, kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga.

Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist na "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus  kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. 1964 ilmusid valeripsmed- kirjud, hõbedased, kuldsed. Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo. Jalgade meik oli tagasi. Värvidest oli populaarsed kuld ja hõbe ning kõik, mis metalselt säras. Ilmus esimene kortsude vastane öökreem.

Bridset Honckney andis meile op- kunsti- geomeetrilised optilised illusioonid, mis mõjutasid tekstiilidisaini ja mille võtsid omaks Mary Qoant ja teised tolle aja moeloojad. 

Edith Head oli Hollywoodi tähtsamaid kostüümikunstnikke.

Mary Quant populariseeris miniseelikut, liibuvaid sooniksviitreid, puusal istuvaid pükse ja värvilisi sukkpükse.