Selle kümnendi moesuunaks oli naiselikkus ja rafineeritus. Esines kahte tüüpi naisi: peened daamid ja poisilikud tütarlapsed. Esile kerkis uus noor tarbijate grupp- teismelised. Figuur muutus lihaselisemaks, keha tundus rohkem pingul ja naiselikum. Moodi dikteeris paisutatud vormiga new look. Moes olid teravad nurgad ja erksad värvid.

Uue tehnoloogia abil sai toota odavaid , kergesti pestavaid sünteetilisi kangaid: orlon, rayon, terylene, courtelle ja muidugi nailon.

Teismelised: biitnikute stiilis pooletoobised pedal-pusher- püksid koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikud, mida kanti tavaliselt kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaažkomplektid- twinsetid, mille juurde kuulusid pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik. Kihilised alusseelikud ja spetsiaalsest jäigast nailonmaterjalist seelikud said tavaliseks riietusesemeks. Materjali kulus palju, ja kangaid hakati tootma topeltlaiana, siis oli võimalik suurendada toodangut, mis omakorda põhjustas kanga hindade odavnemise. Ka igapäevaste kleitide all kantavad alusseelikud olid tohutu laiad ja sarnanesid baleriiniseelikutega. Õhtukleitide seelikuosad paisutati maksimumini liimiriide kihtide abil.

Tähtsaks elemendiks olid ka herilase talje vööd.

Pesu oli voolujooneline. Rinnahoidjad olid koonusekujulised, ringikujuliste tepitud õmblustega. Rinnad said tähelepanukeskpunktiks sõjajärgsetel aastatel, püüti nihutada kõrgemale. Õlapaelteta rinnahoidja oli ülimalt tähtis ese, sest kanti õlgu paljastavaid õhtukleite- see ei paistnud välja ning hoidis rinna kõrge ja vormika. Traadist toestik ja läbitepitud kohad pidid olema kõvad ja keeruka ehitusega.

Korsetid olid kohmakamad ning nende külge olid kinnitatud sukatripid. Neiud pidid hakkama kandma sukkasid kui nad soki kandmise east välja kasvasid. Püksid ulatusid ikka veel vööni ja olid sirge lõikega.

Ööriietus oli samuti tähtis, sest korraldati ööpidusid ja populaarsed oli baby doll´i stiilis ööpesu ja kergemeelsed pitsid .

Ujumiskostüüme kanti nii ujumisel kui ka missivalimistel, reklaamides ja filmides. Selle ajastu ujumiskostüümid sarnanesid luudest valmistatud toestuse, rohkete rüüžide ja muude kaunistustega miniatuursete õhtukleitidega; bikiine tutvustati juba 1946, kuid kui Birgitte Bardot hakkas 1950. aastatel bikiine kandma, said need populaarseks kogu maailmas.

Vaba aeg- muusikast sai keskne osa arenevas noortekultuuri, sellega kaasnevad tütarlastemoed oli lihtsad ja nooruslikud- rataskloššseelikud, hobusesabad, madalad sussid. Tudengid olid laitmatu välimusega ja kandsid valmisriideid, mis sarnanesid täpipealt nende emade riietusega; teine osa püüdis jäljendada baleriinlikku biitniku stiili. Noorte välimus olid üldiselt korrektne.

Ameerikaliku spordirõivaste stiiliteke hoogustus- nokkmütsid, havaisärgid ja sinised teksad.

Peakatted. Nii kübarad kui tikk-kontsad lisasid moele rafineeritust. Dekaadi lõpu poole leebus range nõue kanda kübarat, kotti ja kindaid.

Kübarad, mis moepildis edasi püsisid, olid lihtsad Balenciaga kulikübar, lihtne barett, väike äärete kübar billbox või siis mingi moodustis peapael, mis meenutas poolikut merekarpi. Kümnendi lõpus oli kübarate mood vaba, tulid koledad kiivri kujuga kübarad ja džokimütsid, mida moekunstnikud püüdsid sobitada kottkleidi ja -mantliga, - need ei meeldinud mitte kellelegi.

Chanell tegi come-back'I kostüümidega. Koos šanellkostüümiga tõi ta 1957 moodi kuldse ketiga käekoti (oblikatoorne ka veel 1980ndatel), pakkus veel kahevärvilisi madalama kontsaga kannarihmaga kingi (need kuulusid ka 1980ndatel kolledžitüdrukustiili juurde).

Hubert Givenchy moed olid elegantsed ja daamilikud, rõivad peened ja hästi õmmeldud. Tänapäeval on Givenchy moemaja üks suurimaid ja mõjukamaid maailmas.

Jacques Fath kavandas rohkesti kostüüme maskiballide ja filmide jaoks. 1939 kavandas juba avara kaelaaugu, peene piha ja laia seelikutega tualette, mis alles 1947 said uueks moeks new look. Rafineeritud ja seksikas, kuid mitte kunagi vulgaarne; tegi 1940. aastate lõpuks Aameerikas moekollektsiooni masstootmise jaoks.

Christobal Balenciaga leiutas kolmveerand pikkusega varruka, kaelast eemalehoidva krae; tema kübarad olid alati tohutu suured või ime tillukesed; hülgas esimesena new look´i, eelistades kostüüme juba 1950. aastatel; tema jakid olid vastandiks valitsevale moejoonele "vormita" ning lisaks tuli veel välja kottkleidiga; ta kasutas lõõmavaid värve, domineerisid sügavpunased toonid, ning lõiked olid askeetlikult lihtsad.

Howard Hughesi leiutas oletavasti altpoolt toestatud rinnahoidja.

Soenguid muudeti pidevalt- kord kammiti juuksed taha, siis värviti, tupeeriti, lõigati žiletiga, kanti lahtisena või panti üles. Juukseid värviti ka kodus, üha rohkem kasutati pöörasemaid värve (moodsad olid helklevad juuksed); toonitati, triibutati ainetega, mis polnud selleks üldse mõeldud; müüki tulid pihustatavad juuksevärvid- nendega sai värvi muuta üle päeva. Mehed eelistasid blonde (vesinikblond);kuid populaane oli ka punane ja must. Šinjoonid tulid moodi. Itaaliast pärit lühike sasipäine soeng vajas pidevat piiramist, peen oli sinna lisada võlts lokke. Kanti ka näksitud tukka, ka plastmassist peavõruga lükati juukseid eest hästi siledaks ja jäeti tagumised juuksed kohevana vabaks. 1950 olid väga moodsad näritud juuksed, kas lühikeseks lõigatud tukaga või otstest näksitud pikad, vabalt langevad lahtised juuksed. Lühike juus oli jätkuvalt populaarne, mida kanti mitmes erinevas soengustiilis nt. žiletiga lõigatud siilisoeng, "vaese prantsuse neiu" soeng Ingrid bergamani soeng filmiest Jean d'Arc, millest valmistai isegi parukaid. Algul viimistleti soengut väikeste pulkrullidega, seejärel tuli paisutatud soeng- kasutati suuri rulle, juuksed aeti külgedelt kohevaks ja kinnitati lakiga. Tupeeritud soeng sai ülipopulaarseke üle kogu maailma. Soengud olid äärmuslikud, liialt väikesed või liialt suured. Juuksurid konkureerisid üksteisega. 

Kuna juuksed olid lühikesed või üles pandud, muutusid tähelepanu keskpunktiks kõrvarõngad- alates suurtest rõngastest ja lõpetades suurte nööbikujuliste klipsidega.

Täismeiki kanti igal pool, kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni. Värvid olid liiga silma torkavad ja kasutai tugevalt. Pearõhk oli silmadel-Egiptusest pärinev kuju- kontuurid joonistati lainerigavälja ja kulmud olid lopsakamad (silmakontuurid olid otstest teravad) ning madalama kaarega kui enne. Lopsakamalt mõjus ka heledama tooniga värvitud suu. Abielunaine pidi alati hea välja nägema, tööl käivad naised pidid kasutama huulepulka ja puudrit. Ilmusid esimesed ühekordselt kasutatavad huulepulgad. Ka aluskreemid, mis muutsid naha parajalt niiskeks ja andsid sellele õige värvisügavuse oli tolle aja kohta suur sügavus.

Parfüüm- Soir a Paris- oli väga nõutud, ka Youth Dew.