Alles 1855. aastal anti Mesopotaamia vanimatele asukatele nimi -- sumerid. Möödus veel 100 aastat, kuni 20. sajandi teise poole uurimused kinnitasid, et sumerid olid tõepoolest maailma vanim ajalooline rahvas. Nad leiutasid kirja, ehitasid esimesed linnad, rajasid esimese riigi, võtsid kasutusele potikedra, ratta ja kalendri, lõid maailma vanima eepose ja suurepäraseid luuletusi, tegid hämmastavaid avastusi matemaatikas ja astronoomias.

Sumeri kultuuri õitsenguaeg vanas Mesopotaamias oli 2800 - 1950 enne Kristust. Naise roll selles arenenud ja targas ühiskonnas oli eriline.

Kuus tuhat aastat tagasi teadmata kust tulnud rahvas oskas rajada niisutussüsteeme, valada metalli, lõi maailma vanima teadaoleva kirja ja koolisüsteemi, sõitis ringi ratastega vankreis, tundis matemaatikat ja astronoomiat.

Naise seisund ühiskonnas oli kõrgkultuurile vastav. "Suure ema" kultuses nähti naist elu kandjana, suguvõsa esivanemana, pereemana, preestrina.