Egeuse kultuur
Hilisemad põlvkonnad on Minose rahu ja õnne üha uuesti igatsevalt meenutanud.
Egeuse kultuuril on kolm
ajajärku:
varajane ajajärk ~3000-2000 e.m.a., keskmine ajajärk ~2000 -
1600 e.m.a. (keskus Kreeta saar) ning hiline ajajärk ~1600- 1100
e.m.a. (keskus Mükeene linn).
Lisaks põlluharimisele olid tähtsad ka merega seotud elatusallikad, näiteks kalandus, aga ka kaubandus ning mererööv. Inimesed olid rahuarmastavad ja muretud, usk oli elulähedane ja vabameelne. Esiplaanil oli viljakus- ja sigivusjumaluste kultus.
Minose kultuurile olid tundmatud nii omaette templid kui suured kultusekujud. Arvatakse, et kreetalased austasid oma jumalaid pühades hiites, mäetippudel või kultusekoobastes.
Saarele omane isoleeritus lubas elu korraldada ilma kaitserajatisteta paleedes. Paleed olid ruumikad ja mugavad, veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga.
Pindalalt kõige suurema osa võtsid enda alla töökojad, laod ja majapidamisruumid. Seinad olid kaetud värvilise krohviga ja kaunistatud joonmustri või ornamendiga.
Hilisemad põlvkonnad on minose rahu ja õnne üha uuesti igatsevalt meenutanud. Euroopa vanim kõrgkultuur hävis u.1400 a. (mitte hiljem kui 1350) e. Kr. Santorini vulkaanilise purske tagajärjel ega taastunud enam kunagi.
Lisaks põlluharimisele olid tähtsad ka merega seotud elatusallikad, näiteks kalandus, aga ka kaubandus ning mererööv. Inimesed olid rahuarmastavad ja muretud, usk oli elulähedane ja vabameelne. Esiplaanil oli viljakus- ja sigivusjumaluste kultus.
Minose kultuurile olid tundmatud nii omaette templid kui suured kultusekujud. Arvatakse, et kreetalased austasid oma jumalaid pühades hiites, mäetippudel või kultusekoobastes.
Saarele omane isoleeritus lubas elu korraldada ilma kaitserajatisteta paleedes. Paleed olid ruumikad ja mugavad, veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga.
Pindalalt kõige suurema osa võtsid enda alla töökojad, laod ja majapidamisruumid. Seinad olid kaetud värvilise krohviga ja kaunistatud joonmustri või ornamendiga.
Hilisemad põlvkonnad on minose rahu ja õnne üha uuesti igatsevalt meenutanud. Euroopa vanim kõrgkultuur hävis u.1400 a. (mitte hiljem kui 1350) e. Kr. Santorini vulkaanilise purske tagajärjel ega taastunud enam kunagi.
Pildigalerii
Jumalanna madudega
|
Seinamaal, nn. Pariisitar
|