Talupoegliku elu kõrgpunkt, tähtsaim pidulik sündmus olid pulmad. Üleminekut ühest naise elujärgust teise, s.o neiupõlvest noorikupõlve, võisid uskumuste kohaselt kergesti kahjustada mitmesugused ebapuhtad olevused ja halvad jõud. Sel põhjusel tõusis pruudirõivastuses esikohale maagiline kaitse- ja tõrjeotstarve, millega ühenduses säilisid paljud vanapärased rõivaesemed. Mulgi pruudi traditsioonilisse pulmarõivastusse kuulusid veel 19. sajandi esimesel poolel 11.-13. sajandist tuntud vaseliste ja tinulistega kaunistatud vaipseelik sõuke ja vanapärane vööst küljele rippuv puusapõll küllerätt. Mandri põhja- ja keskosas võrdlemisi laialdaselt kantud rõivaese - naiste sabaga tanu linukharjutanu, mis oli 18. sajandil tõenäoliselt abielunaise pidulik peakate, pandi 19. sajandi keskpaiku ja teisel poolel pähe ainult pruudile. säilis möödunud sajandil peamiselt linutamispeakattena. Muhu kõrge

Otsene maagiline funktsioon oli pruudi ehetel ja tema näo katmisel pulmarituaalis. Pruudi ehterohkus pidi noorpaarile õnne tooma, eriti aga kaitsma pruuti kõige kurja eest. Samal põhjusel oli pruudi pea ja nägu teel peiukoju kaetud sõbaga või spetsiaalse linikuga (läänesaartel ja Lääne-Eestis uig, om. uju, Setomaal kaal, om. kaali).