Rahvarõivastega on meist kokku puutunud peaaegu igaüks kas neid ise laulupidudel kandes või kandjate pakutud esteetilist vaatepilti nautides.

Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust - talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid teise, saksa rahvusse.

Nimetus rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks.

Tänapäeval kantakse laulupidudel ja muudel rahvuslikel üritustel eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast. Vanast kihelkondlike erinevustega talupojarõivast on saanud rahvussümbol. Funktsiooni ja tähendussisu muutuse tõttu oleks tänapäeval kantavaid rahvarõivaid õigem nimetada rahvusrõivaks.