Vööd olid rõivaste kinnitamiseks ja keha toetamiseks, paelad aga peamiselt põlvsukkade ülevalhoidmiseks. Vööd kanti särgiväel käies särgil, seelikul, pükstel, mehed pikk-kuuel. Vööga kinnitatud rõivad kaitsesid paremini külma eest ja nägid kandmisel korralikumad välja.

Vöö kandmist põhjendati ka rahvameditsiinis ja mitmete maagia-uskumustega. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö kehale raske töö juures tugevust ja aitas vältida venitusi. Tervise hoidmiseks naised isegi magasid kõvasti ümber keha mähitud vööga, lootes saada kaitset kurjade vaimude eest. Kirjatud vöid kasutati ka haiguste raviks, eriti ussihammustuste ja roosi puhul. Naise vööl arvati olevat sigivust edendav jõud, mistõttu seda kasutati külvitöödel külvinõu kandmisel.

Vöid ja paelu valmistati rohkesti ka pulmakinkideks - veimeteks.