Vanemad vööd olid kõladega kootud. Kõlad on õhukesed nelinurksed lauakesed, mille nurkades on augud lõimelõngade jaoks. Kõlavöös kasutati lõimeks villast, koeks linast lõnga. Kude löödi kinni vöömõõgaga. Muster moodustus kõlade keeramisel, sõltudes nii lõngade asendist kui ka värvide järjestusest kõlades.

Esimesed kõladega kootud esemekatkete leiud pärinevad meil 12.-13. sajandist. Veel 19. sajandil kaunistati kõladega kootud kitsa äärispaelaga - kõlapoogaga - Lõuna-Eestis seelikuid ja sõbasid. Kõlapook õmmeldi seelikutele alla ka Muhus ning kohati Saaremaal. Kõlavööd kuulusid 19. sajandil Lõuna-Viljandimaal, Lõuna-Pärnumaal ja Setomaal meeste riietuse juurde, kuid neid kandsid ka Muhu naised.