18.-19. sajandil olid vöödest kõige levinumad kirivööd. Naised kandsid neid seeliku ja suvel särgiväel käies särgi peal. Hiiumaal kandsid naised kirivöid ainult ülerõivastel ja Muhus üldse mitte.

Kirivööde tegemiseks loodi kogu vöö pikkuses üles villane ja linane lõim. Koeks kasutati valdavalt valgekspleegitatud linast lõnga. Vaheliku moodustamiseks kasutati tihva või niisi, muster korjati vöömõõga otsaga villastest lõimelõngadest, millest ka nimi korjatud kirjaga vöö. Mandri vöödel oli värviline villane geomeetriline kiri valgel, Saaremaal sageli helesinisel linasel põhjal. Esines ka läbivillaseid vöid.

Pikk (2-3 meetrit) kirivöö mähiti mitu korda ümber keha nii, et alumised korrad pealmiste alt välja paistsid. Vöö otsad peideti vöökordade alla.