Leinaaeg kestis vanasti kuus nädalat ja väljendus rõivastuses peamiselt värvi kaudu. Samuti puudusid leinarõival kaunistused ja ehted. Varasemal ajal oli leinavärv valge, nagu olid valged suririidedki. Must sai leinavärviks 19. sajandi teisel poolel linnakultuuri mõjul. Lääne-Eestis Mihkli kihelkonnas oli leinatanul valge või must tikand, linte ei pandud. Virumaal kanti sel puhul mustakirjalist tanu ja käiseid. Saaremaal oli leinapõll valge või tumedakirjaline. Seto naised on leina puhul põlle vältinud, samuti kandsid nad särki ilma varrukakirjadeta.

19. sajandi teisel poolel hakkasid naised Saare- ja Hiiumaal ning kohati Lääne-Eestis kandma eraldi leinaülikonda. See oli tumedatooniline, punast kui rõõmuvärvi välditi. Lein peegeldus eelkõige naiste piduriietuses, mida kanti matustel ja leina ajal kirikus käies. Meeste leinarõivaste kohta andmeid ei ole.