Suhtlemine ja meeskonnatöö



Suhtlemine






Suhtlustasandid

Jagatakse kolmeks - laps, täiskasvanu ja lapsevanem.

Ei sõltu meie vanusest ega sotsiaalsest positsioonist, ehk sellest, kas me oleme lapsevanem või mitte.

Kunagi kirjutas üks õpilane suhtlustasanditest nii: laps pole ma enam ammu, lapsevanemaks ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame erinevaid suhtlustasandeid pidevalt ja vahetame tasandit päeva jooksul korduvalt nii nagu oma rollegi.

LAPS

Sisemine laps koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Pidev selle tasandi kasutamine muutub koormavaks teistele. Omane manipuleerimine, ärategemine. Suhtlusstiililt kas passiivne või varjatult agressiivne. Jaguneb jonniv või kapriisne laps ning sõbralik laps. Sõbraliku lapse tasandil käib enamus meie igapäevasuhtlemisest. Siia kuuluvad lõõp, nali, sõbralik tögamine, iseenda üle naermine jne.

TäISKASVANU

Tasakaalustav suhtlustasand lapse ja lapsevanema vahel. Täiskasvanu teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Kui juhindute üksnes tunnetest ja hetketuju ajel, on sisemine laps saanud võidu. Lapsvanema tasandi võidu korral tulevad esile põhjendamatu rangus ja eelarvamused. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili.

LAPSEVANEM

See on suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja veendumusi, mis on pärit nende vanematelt. Need reeglid on mõnes mõttes kasulikud. Kui aga need reeglid hakkavad teid segama suhtlemisel ja omaelu elamisel, siis tuleks need reeglid üle vaadata. Sellest positsioonilt suheldes kasutate sõnu lõpeta, ära tee, alati. Jutt kubiseb käskudest ja keeldudest ning paikapanevatest hinnangutest vastik naeruväärne suurepärane. Kipute arutlema selle üle, mis on õige ja mis mitte. Te olete seotud reeglitega, mida teil ei tule mõttessegi kriitiliselt üle vaadata, vesteldes kasutate ründavat, süüdistavat tooni. Suhtlemine toimub ülevalt alla. Kasutab avalikult agressiivset suhtlusstiili, või kasutada ka varjatult agressiivset. Jaguneb toetavaks ja kontrollivaks vanemaks. Toetav vanem kuulab, mõistab suunab, selgitab, kontrolliv vanem käsutab, ei oska kuulata.

Suheldes kasutab inimene kõiki neid tasandeid, lähtudes teemast, inimesest ja antud hetkest. Kui üks osapooltest võtab suhtlemises endale mingi kindla rolli, siis teine võtab kas sama rolli või liigub vastupidisele rollile, tasandile.

Kõige tõhusam on suhtlemine siis, kui mõlemad osapooled on täiskasvanu tasandil. Lapse tasandil ei teha otsuseid, kõik on määratlemata, vastutust ei soovi kumbki võtta. Lapsevanema tasandil toimub süüdistamine, õpetamine, mõlemad püüavad oma arvamust peale suruda, ei kuulata vestluspartnerit. Täiskasvanu tasandil suhtlev inimene oskab arvestada vestluspartneri ja oma vajadustega, samuti oskab ta vajadusel kasutada kõiki kolme tasandit ja hoida neid tasakaalus. Vestlus on sisukas, tagajärjekas ja info, mida vahetatakse on mõlema partneri jaoks huvitav.

Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda.

Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne.

Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise.



Suhtlustasandite MP3-fail

«  Parakeel «  Sotsiaalsed rollid Mina-kaitsed  » Eneseavamine  »