Suhtlemine ja meeskonnatöö

Konflikt

Ebakõlad inimsuhetes on täiesti tavalised. See, et meil on konflikte, toimib.
Kas te usute, et te olete täna lahendanud kuskil 50 konflikti. Konfliktid algavad juba sellest peale, kui ma mõtlen hommikul voodis, et kas magada 5 minutit veel või mitte. Kas ma olen veel 5 minutit või tõusen kohe, kuna kell on juba nii palju? Kas ma söön või ei söö? Kas ma kiirustan või ei kiirusta? Kas ma tahan tundi jõuda või mitte? Need kõik on konfliktid. Aga miks me neid konfliktideks ei pea? Sellepärast, et me oleme harjunud, et konflikt on kellegi peale karjumine, kellegagi tülitsemine. Me ei peagi neid, mis meie sees on, konfliktideks.

Konfliktid jagunevad kaheks.
Sisemised konfliktid. Need on meie sees olevad konfliktid, mida me lahendame päevas sadu.
Välised konfliktid. Siin kipub tööle hakkama selline nõiaring. Kui meie sees on hästi palju sisemisi konflikte ning jätame need enda sisse ja kui jätame ka välised konfliktid lahendamata, siis me tekitame endas sisemisi konflikte. Mida rohkem on meis sisemisi konflikte, seda kergemini tekivad välised konfliktid. Kui me ei lahenda ära väliseid, siis need lähevad sisemisteks konfliktideks.

Kuidas võiks nendest sisemistest konfliktidest lahti saada?
Analüüs enda sees. Rääkimine kellegagi. Sageli me võime analüüsida enda konflikte lõpmatuseni, aga me ei tule nendega toime, kuna me ei näe lahendust. Mõnikord piisab sellest, kui rääkida kellelegi midagi ära ja kuuldes oma häält, me kuuleme ka lahendust. Lisaks rääkimisele ka kirjutamine, blogi pidamine. See viimane pole just kõige parem. Siis on ka sellised asjad nagu kujutlusmatkad või joonistamine. Kujutlusmatkad on üks psühhoteraapia viise, kus inimene pannakse oma kujutlustes liikuma enda jaoks heades kohtades. &UUML;he asjaga tuleb olla ettevaatlik, see psühholoog peab olema väga kogenud. Mina ise olen kokku puutunud sellega, kui mu psühholoog küsis ainult seda, et kus mul meeldib olla. Ma ütlesin, et mere ääres. Ja siis ta ütles mulle, et kujutage ette, et on suvine soe päev, te olete end mere ääres liiva peale siruli maha visanud ning taevas paistab päike. Te päevitate seal liiva peal. Minul läks selle peale süda pahaks, sest see on üks jubedamaid asju, mida ma võin ette kujutada.

Mis veel aitab. Poisid, kas te lähete näiteks puid lõhkuma, kui te olete kellegi peale tõsiselt vihane? Füüsiline tegevus on ka üks asi, mis aitab. See füüsiline tegevus tavaliselt ei lahenda, vaid võtab teravaid nurke maha.

Konfliktid võivad olla sisemised, välised võivad olla inimestevahelised, inimese ja grupi või gruppide vahelised ning inimese ja ühiskonna vahel.

Mis on konfliktis olulised? Konflikt jaguneb 5 faasi. Esimene faas on ebamugavus.

Konfliktist ja selle lahendamise viisidest

Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhete püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid völunipe, mis probleeme olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul vöimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada või isegi ära hoida.

Mis on konflikt?

Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamtust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktis peab oema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuse taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest köigile ei piisa erinevused vajadustes, väärtustes, koiakutes, huvides vöi eesmärkides. Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida vöi siis tingimata vöita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetöttu polegi mida imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. Kuid mitte iga arusaamatus ei pruugi ola läbinisti negatiivne. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivseid külgi.

Traditsiooniliselt on arvatud, et iga sugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei körvaldata pöhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast.

Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head vöi halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust:
a) paljudes situatsioonides vöib konflikt olla hea, sest vöib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte, kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult vöib konfliktde edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks;
b)Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning vöib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulevnevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).

Möningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidamks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Eelnevast ei saa järeldada, et kõik konfliktid on head. Oleneb sellest, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse, võib konflikt olla konstruktiivne (vastuolud lahendatakse loominguliselt, püüdes leida vöimalikult soodsaid alternatiive ega üritata üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste- emotsioonide, mitte selle pöhjustega) . Kui konflikti osapooled tegelevad vaid vastastikku viha välja valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa vaadata pigem tulevikku (kuidas vöiks teisiti teha) selle asemel, et minevikku süüdlast otsida.

Konfliktil on ka häid külgi

Pereteraapias on kohatud paare, kes ei suuda pikalt teineteise lähedust taluda. Tüli vöimaldab kaugeneda, et siis jälle kogeda aeglast lähenemist. Pole ka vöimatu, et üks pooltest naudib omal moel tüli. Kas oma sisepingete mahalaadimiseks vöib et tunda- lahkun küll uksi paugutades, kuid seda maitseb hiljem turvaline lähedus. Niisugune kirglik suhe vöibki vajada enda ümber pidevat elektrit: mida rohkem armastan, seda rohkem tülitsen. Sageli öpitakse just konflikti käigus tundma teise nörku kohti ning järgmise riiu ajal neid osatama.

Konstruktiivne tüli on suhteid hoidev, aitab kohaneda ning vastastikku kompromisse tehes üksteisest paremini aru saada. Abikaasat ei püüta ümber kasvatada, mees ja naine leiavad ühise lahenduse, mis aitab selgunud erinevust rohkem arvestada. Varem usuti müüti, et tülid on valdavaltt suhteid lammutama. Konflikti möte selles ongi, et teineteisega räägitakse asjad selgeks. Küsimus on vaid selles, KUIDAS seda teha. Meie peretraditsioonis pole probleemide selgeksrääkimne kuigi levinud, kindlasti on see tuttav aga Ameerikas seriaalide vaatajaile.

Tavaliselt ütleb siis üks abielupooltest: "Sul paistab paha tuju olevat. Kas sa tahaksid sellest rääkida?" kargemeelsetele eestlastele vöib selline suhtlemisstiil tunduda ponnistatud, kuid psühholoog soovitab head eeskuju siiski.

Konflikti PDF-fail

Konflikti MP3-fail