|
Parakeel
Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks.
Parakeele koostisosad
Parakeele moodustavad hääle kõrgus, tempo, toon, kõla, rütm, tugevus.
KõrgusHäälekõrgusel on sõnumi edastamisel oluline osa. Pingulolek põhjustab hääle kõrgenemist, samuti kõrgeneb hääl rääkides millestki meeldivast, lõbusast. Hääl madaldub rääkides olulist, kui oleme masendud, väsinud, rahulik.
TempoTavasuhtluses on kerge jääda tempos piiri pidavaks, kui olukord läheb keeruliseks on raske jälgida kõne tempot. Tavaliselt kipub tempo tõusma. Ja mida närvilisem on inimene, seda kiiremaks asi läheb. Oluline on, et kõne tempo sobiks olukorra ja sihtgrupiga. Rahulik tempo mõjub enesekindlalt, rõhutab teema tähtsust. Eriti olu-listest asjades rääkides tõmba teadlikult maha toon ja tempo. Vesteldes sobita oma tempo partneri omaga ja tea, et see võib olla keeruline. Kiire jututempo annab märku ka ebakindlusest. Aeglaselt ja kõhklevalt kõneledes jätate ebakindla ja ükskõikse mulje.
ToonMonotoonne hääl väsitab kuulajat ja ei anna piisavalt infot sõnumi kohta. Hääletooniga varieerides on võimalik muuta kõne ilmekaks ja huvitavaks. Kuid iga liialdatud võte tähendab tavaliselt valetamist. Toon peaks lause lõpus alla minema. See rõhutab kompetentsust, kindlameelsust ja kõlab rahustavalt.
KõlaSellest sõltub kõne arusaadavus. Koduses miljöös võib olla oma kõne kõla ja hääldamise suhtes ükskõikne, kuigi ei soovita, sest kipume olema oma harjumuste orjad. Tööalases suhtlemises on lubamatu segane kõne. Selgelt välja öeldu jätab mulje selgusest ja otsusekindlusest. Kõlav hääl jätab kõnelejast enesekindla mulje, kime ja peenike hääl otsustusvõimetu ja ebakindla mulje, seostatakse ka närveerimisega.
TugevusVali hääl seostub innukuse ja enesekindlusega, kuid ka agressiivsuse ja ülbusega ning sõnumi ületähtsustamisega. Igapäevasuhtluses peetakse vaikset häält usaldusväärsuse, hoolivuse ja mõistvuse märgiks. Kuid see võib vihjata ka enesekindluse puudumisele, alaväärsusele, argusele, nõrkusele ning kõneleja veendumusele, et tema jutt on tähtsusetu.
Omaette tähendus on sosinal, mis tähendab, et teised peale omavahel rääkijate seda kuulda ei tohi.
RütmMäärab, milliseid sõnu lauses rõhutatakse ja sellega ka lause tähenduse. Rütmi ja erinevate rõhu asetustega erinevatele sõnadele ja sõnaosadele võib saavutada otsesõnu väljaöeldule risti vastupidine tulemus.
Lause vale rütm võib lause ka peapeale pöörata.
Näiteks: Olen mina ikka õnnelik! - väljendab seda, et olen tõeliselt õnnelik
Olen ma ikka õnnelik? - väljendab kahtlust, kas ma ikka olen õnnelik.
Rõhutatult ja aeglaselt öeldakse tavaliselt välja enda jaoks olulisi asju.
Tähelepanu tuleb pöörata ka parasiitsõnade kasutamisele ja sellele, et mõtlemise taustaks ei tasuks häälitseda (ma aaaa arvan, jne)
|