Eneseavamine
- Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob lähedust.
- Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse.
- Eneseavastamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas.
- Eneseavastamine kui enesekohase infomatsiooni edastamine (uue informatsiooni).
- Informatsiooni edastamine tähendab, et eneseavastamine on suunatud mõnele teisele inimesele.
- Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitte verbaalset keelt nagu näiteks žestid, kehahoiak ja hääletoon.
- Informatsioon võib esineda faktide, tunnete mõtete, soovide või vajaduste kujul.
- Võtmesõna on enesekohane - tõeline mina.
Esimene veerandik on avatud mina, mis sisaldab kõiki teie teadlikke tegusid ja ütlusi. Teine on pime mina, mis on teistele näha, kuid millest teie pole teadlik: harjumustes, maneeridest, kaitsemehhanismidest, põgenemisstrateegiatest. Kolmas veerandik on teie varjatud mina. Seal on peidus kõik teie saladused - kõik mõtted, tunded ja soovid, mida te endale hoiate. Neljas veerandik on tundmatu mina, näiteks unenäod, uimastihallutsinatsioonid ja müstilised kogemused.
Mina neli tahku pole kindlate piiridega alajaotised. Tähelepanekud, mõtted,
tunded ja soovid liiguvad pidevalt ühest veerandikust teise. Kõik, mida te välismaailmas näete,
kuulete ja puudutate, kandub varjatud minasse. Mõni asi ununeb ja võib nihkuda tundmatusse minasse.
Mõned kogemused võivad vallandad teadvustamata harjumusi ning kanduda niisiis pimedasse minasse. Mõned
asjad jäävad teile meelde, kuid te ei avalda neid kunagi- nad talletuvad varjatud minasse. Kui aga edastate mõnda
tähelepanekut teisele inimesele, on see saanud avatud mina osaks.
Eneseavamist võibki nimetada tähelepanekute, tunnete, mõtete ja soovide üleminekuks varjatud minast avatud minasse. Seejärel muutub ka avatud mina suuremaks.
Eneseavastamise plussid
- õpitakse ennast paremini tundma - oma mõtete, tunnete, soovide ja vajaduste sõnadesse panek
- Inimsuhted muudavad lähedasemaks - enda ja teiste inimeste tundmine on lühisuhte alus
- Suhtlusringkond laieneb - eseavamine sünnitab eneseavamist
- Süütunne leeveneb - süütunne koosneb vihast enese vastu ning kartusest, et saadakse mingi tehtud või tegemata jäetud teo või mõtte eest karistada. Süütunne on sageli alusetu, kuid alati valus. Eneseavamine võib valu veidi leevendada (usaldus, tagasiside). Näiteks: katoliiklased pihivad, Anonüümsed alkohoolikud kuulutavad end alkohoolikuteks ning psühhiaatrilised patsiendid meenutavad oma traumat
- Ammutate energiat - informatsiooni varjamine nõuab jõupingutusi
Eneseavamise tõkked
- ühiskonna väärarvamus, ei ole viisakas endast palju rääkida
- Kardetakse tõrjumist, karistust, klatši või ärakasutamist
Eneseavamise optimaalne tase
- Oleneb tujust ja kellega rääkida
- Partneri, pereliikmete ja lähedaste sõpradega ollakse avatumad
- Meelsamini räägitakse oma lemmikrõivastest ja -toidust kui rahalisest olukorrast või seksuaalsetest eelistustest
- 17.-50. eluaastani muututakse avatumaks, pärast 50. eluaastat pigem reserveeritumaks
- Normaalne eneseavamine on tasakaalu küsimus - millal midagi kellelegi rääkida
- Hoiduma peaks äärmustest:
- Avatud mina on liiga suur - lobamokk
- Avatud mina on liiga väike - kinnine ja salalik
- Pime mina on liiga suur - pole aimu, milline teistele paistate
- Pime mina on liiga väike - liiga palju eneseanalüüsi
- Varjatud mina liiga suur - endassetõmbunud ja ligipääsmatu
- Varjatud mina liiga väike - ei usalda saladusi.
Eneseavastamistreening
- Informatsioon - ainult faktid (millal, kus, mis, kes).
- Minevikku või tulevikku puudutavad mõtted, tunded ja soovid - mida asjast arvate, mida tunnete ning mida vajate või soovite.
- Siin- ja -praegu suhtlemine - mida siin ja praegu vestluspartneri seltsis tunnete, mõtlete ja vajate.
PS! Oluline on järk-järguline treening. Kiirustada pole vaja. Tagasiside andmine vajalik.
|