Eneseavamine
Eneseväljenduse kategooriad
- Tähelepanekud - faktid ("Lugesin kuskilt, et viiesaja aasta pärast algab uus jääaeg", "Varem elasin ma Siili tänaval 10")
- Mõtted - järeldused sellest, mida ollakse kuulnud, lugenud või märganud, võivad olla ka väärtushinnangud - otsustatakse, kas miski on hea või halb, õige või vale; veendumused, arvamused ja teooriad on kõik järeldused ("Eduka abielu aluseks enesekesksusest loobumine" - veendumus, "Mina arvan, et universum jääbki igavesti plahvatama ja kokku varisema" - teooria).
- Tunded - suhtluse raskeim osa ("Igatsesin Alli järele ja tundsin tast hirmsasti puudust, kui ta Euroopasse sõitis", "Tunnen, et olen sind alt vedanud, ja see närib mu hinge seest").
- Soovid - keegi ei tea teie soove, inimene on ise enda ekspert ja suurim asjatundja. Samas arvatakse, et lähedased on selgeltnägijad ("Saad sa kella seitsmeks koju tulla? Ma tahaksin kangesti kinno minna", "Ma olen surmväsinud. Ole nii hea, pese nõud ja pane lapsed voodisse").
Täissõnumid sisaldavad kõiki nelja kategooriat - mida näete, mõtlete, tunnete ja soovite.
Lähisuhted püsivad täissõnumite najal.
Eneseavamine toimub seltskonnas viibides alati, tahad sa seda või mitte. Endast informatsiooni antakse igal juhul kas:
- verbaalselt
- mitteverbaalselt (liigutused, kehahoiak, hääletoon)
Eneseavamine - inimese tõeline mina, mitte mask, mida näidatakse teistele.
Miks on vaja ennast teistele avada?
- suhted muutuvad avatumaks, lähedasemaks
- suhtlusringkond laieneb
- süütunne leevendub
- ammutad energiat
Eneseavamistõkked
Miks inimesed pelgavad ennast avada?
- ühiskond ei vaata liialt avameelsetele inimestele hea pilguga
- kardad, et hiljem kahetsed (klatš, tagakiusamine, tõrjutus)
- ei meeldi, et saab enda kohta liialt palju teada
Millal midagi kellelegi rääkida? Kui palju avad oma:
- eelistusi ja huvisid (toit, jook, riietus, muusika, ajakirjad, lehed, raamatud, peod);
- hoiakuid ja arvamusi (suhtumine religiooni, rahvusesse, alkoholipruukimisse, seksuaalmoraali, mehe/naise välimus);
- õpingutega seonduvat (minu eesmärgid, tugevad ja nõrgad küljed, mis meeldib, mis mitte);
- rahaprobleeme (taskuraha suurus, võlad, säästud, sissetulekuallikad);
- oma isiksust (mis mulle enda juures meeldib/ei meeldi, missuguseid tundeid on raske alla suruda, mida kardan, mida häbenen oma minevikust)
- füüsisesse puutuvat (kuidas meeldib oma välimus, milline tahaks olla, terviseprobleemid)
Täissõnum sisaldab kõiki kategooriaid. Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid ning takistab aru saamast, mida tegelikult öelda tahetakse. Tavaliselt öeldakse risustatud sõnum lihtsa lausega, reetev võib olla hääletoon (jutt läbi lillede). Näiteks ema tütrele: "Igal aastal tuled uue mehega. Ma ei saa aru, kuidas sa võid niimoodi mehi vahetada!" (arvamus). Tegelikult tahab ema öelda järgmist: "Igal aastal tuled uue mehega (tähelepanek). Järsku sa pole võimeline pikaajaliseks suhteks (arvamus)? Olen mures, kui su sõber hakkab sulle tõeliselt meeldima (tunne). Loodan väga, et seekordne suhe on kogu eluks (soov)."
Tõhusa eneseväljenduse reeglid
Sõnum peab olema otsekohene. Ära eelda, et kaaslane teab, mida sa mõtled või tahad. Ümbernurgajutt või vihjed ei pruugi anda soovitud tulemusi, pigem vastupidi.
Sõnumi peab edastama kohe. Varjamine või viivitamine paisutab esialgse reaktsiooni ebaadekvaatseks. Kui oled solvunud, siis tulebki seda öelda, siis on võimalik kaaslasel viga parandada, kui ta tahab.
Sõnum peab olema selge. Hämar psühholoogiline jutt ei aita tihtipeale konkreetsetes elulistes situatsioonides. Riskid, öeldes tõtt, kuid võit on suurem kui kaotus hämamise korral.
Sõnu peab olema sirgjooneline. Küsi endalt: kas minu jutul on tagamõte? Varjatud kavatsuste puhul sa hoopis manipuleerid kaaslasega. Valetatakse, et paista kena inimesena, või valetatakse enesekaitseks, kuid lõpuks hävitab see lähisuhted ja tuntakse ennast üksikuna kaaslaste keskel.
Sõnum peab kuulajat toetama. Probleemi lahendades tasub endalt küsida: kas eesmärk on kaaslasele haiget teha või vestelda? Kui tahad teist paika panna, mitte lahenduseni jõuda, kasuta järgmisi võtteid:
- mõista kaaslane hukka, mitte tema tegu
- ole sarkastiline ja irooniline
- tuleta meelde mineviku patte
- too negatiivseid võrdlusi, võrdle teistega, aga muidugi tema kahjuks
- ähvarda
|