Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse võru kujuliste vitssõlgedega kinnitasid oma särgikaeluse nii naised kui mehed. Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi.

Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg - ka siis, kui pikk-kuub seljas, pidi ta välja paistma. Suuruselt olid sõled väga erinevad. Saaremaal olid sõled väikesed, mistõttu kanti neid mitu korraga. Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja-Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks. Erakordselt suured on seto naiste sõled.

Preesid olid Põhja-Eestis suhteliselt väikesed, suurimad aga Põhja-Viljandimaal ja Põhja--Tartumaal. Setod neid ei kandnud. Eriliselt hinnati silmadega preese. Silmadeks kasutati veinipunaseid, harvem rohelisi klaastahukaid. Silmi oli tavaliselt kuus, Sõrves neli, Lääne-Eestis kohati isegi kaheksa.