Kõige tavalisemad kaelaehted olid värvilisest klaasist helmed. Helmed pandi juba väikesele tüdrukule kaela ning naised kandsid neid alati, ei võtnud magadeski kaelast ära. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed.

Eesti naiste hinnatuim ehe 18.-19. sajandil oli suur kannaga raha, mida kanti nii krõllidest, klaashelmestest keede kui ka metallkettide küljes. Tihti ümbritseti raha hõbeplekist väljalõigatud, kodaraid meenutava äärega, moodustades niiviisi kodaratega raha. Sageli kanti mitu kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal.