Peied
Eestlastel on iidne tava korraldada pärast matusetalitust lahkunu mälestuseks peiesid. Need peaksid toimuma vahetult pärast kalmistul peetud matusetalitust.
Mälestuslõunast võtavad osa ainult kutsutud. Lahkunu kolleegid võivald korraldada mälestuslõuna ise. Peielauda ei pea kutsuma kõiki lahkunut saatma tulnud inimesi.
Peielaud
Peielauda kaetakse pidulikult ja rangelt.
-
Kasutatakse traditsioonilist valget laudlina.
-
Aukoht jäetakse tühjaks, taldrikule asetatakse diagonaalselt nuga ja kahvel. Lahkunut tähistab taldriku ees põlev küünal.
-
Tavaliselt valitakse lõunasöök, mis koosneb puljongist ja pirukatest, praest ning tagasihoidlikust magustoidust.
-
Lõunale järgneb tee või kohv. Nende juurde pakutakse küpsiseid või plaadikooke.
-
Alkohoolsete jookidega ei sobi liialdada.
-
Restoranis või sööklas järele jäänud toidu võivad leinajad kaasa võtta.
Pärast matust tänavad omaksed kõiki matusest osavõtnuid, näiteks kohaliku ajalehe vastavas rubriigis.
Sõnavõtt
Lahkunut meenutatakse sõnavõttudes kas enne sööki või magustoidu ajal.
Peiede lõppedes tänab keegi omastest kõiki, kes austasid lahkunu mälestust ja toetasid leinajaid oma kohalolekuga.
On vale arvata, et leinajad ei soovi kadunust kõneleda. Päris sageli
on kadunust kõnelemine lausa vajalik, sest see aitab hingelist tasakaalu
taastada. Lohutussõnade kõrval on ka vaikne käepigistus ja südamlik
pilk kõnekad.