Krematoorium
Krematooriumis toimuv matusetalitus on Eestis suhteliselt uus komme. Krematooriumi matusetalituseks on võimalik tellida nii kristlik kui ka ilmalik ärasaatmine.
Ajalooliselt pole põletusmatus tundmatu ühelegi rahvale.
-
On perekondi, kes soovivad vaid kõige lähemate sugulaste osavõttu, sel juhul avaldatakse surmakuulutus alles pärast matust.
-
Matusetalitus võib toimuda ka kultushoones. Kultushoone ees seistes saadavad leinaseisakus leinajad kirstu krematooriumi poole teele.
-
Kui kogu tseremoonia toimub krematooriumis, asetatakse urn lahkunu põrmuga hiljem kolumbaariumisse (krematooriumi ruum, mille seintes on orvad, kuhu saab paigutada tuhaurne).
Üldiselt soovivad eestlased urni matta maamulda. Pärjad, leinakimbud ja potililled saab paigutada hauaplatsile, ehkki urn sängitatakse sinna hiljem, kui osalevad ainult kõige lähedasemad.
Omastele on kahtlemata lohutav näha lilli, mis on toodud lahkunule lugupidamise ja austuse märgiks.
Kalmistul peetaval matusetalitusel ei pea kõik osalema. Vana tava kohaselt lähevad sinna ainult peielauda kutsutud. Matusetalitusel on omaksed kirstu peatsi poolt vaadatuna ees vasemal, paremal pool seisavad teised leinajad.
Tavandihoonest, kabelist või kirikust võtavad pärjatoojad ise oma pärjad hauale kaasa, nad kõnnivad kirstu ees. Esimesed pärjakandjad ja kirstu taga kõndijad on sugulased.
Kalmistul seistakse matuselisena hauast aupaklikult kaugemal.
Omaksed jätavad lahkunuga jäädavalt hüvasti. Haua juurest ei lahkuta enne, kui haud on kinni aetud ja korrastatud ning küünlad süüdatud. Soovi korral pildistatakse.