Matusetalitus on viimane koht, kus saab lahkunuga hüvasti jätta.

Kas matusetalitus on ilmalik või kiriklik, oleneb lahkunu maailmavaatest. Mõlemal puhul on matusetalitus traditsiooniline ja jälgida tuleb kirikuõpetaja või ilmaliku matusetalitaja näpunäiteid. Riiklikel ja sõjaväelistel matusetalitustel on aga oma kindel reglement.

Omastel tuleks tseremooniaga seonduv endale enne matusepäeva selgeks teha.

Kõik isikud, kes on saanud surmateate, aga kes ei saa matustel osaleda, saadavad leinajatele kaastundeavalduse.