Eri riikides kehtivad visiitkaartide vormistamisel oma väljakujunenud tavad. Inglismaal on naiste kaardid alati suuremad kui meeste omad. Prantslastele ja sakslastele meeldivad üsna suuremõõtmelised visiitkardid. Ameerika Ühendriikides erinevad kõrgete riigiametnike, diplomaatide, sõjaväelaste, naiste, meeste noormeeste ja tütarlaste kaartide mõõtmed. Meeste (liht) kaartidel pole kunagi märgitud kodust aadressi, küll võib selle leida abikaasa omalt. Tiitlit Miss kasutatakse visiitkaartidel üle 18 aastaste neidude puhul. Tütarlaste ja poiste kaartidel kirjutatakse vaid nende täisnimi. Kõrgete valitsusametnike kaartidele jäetakse sageli nimi märkimata ning tuuakse ära ainult ametikoht. Visiitkaart iseloomustab tema omanikku, seetõttu tuleks eelnevalt hoolikalt läbi mõelda, milline see peaks olema. Paberi valikul eelistatakse valget või kollakasvalget (faktuuriga või ilma) paksemat kvaliteetset paberit. Klassikalised viitkaardid trükitakse musta trükivärviga. Visiitkaartide mõõtmed võivad olla väga erinevad olenevalt inimese nime, au- või ametinimetuse pikkusest, riigist jne. Rahvusvaheliselt kõige enam levinud kaartide mõõtmed on 9cm x 5cm ja 9,3x5,5. Üldreeglina valmistatakse neid kahes formaadis väikesed 9,5× 5,5 cm ja suuremad 14 × 9 cm. Väikeseid visiitkaarte on kahesuguseid era­ ja ametlikud nimekaardid. Esimesele märgitakse ees­ ja perekonnanimi, kodune aadress ja telefoninumber. Tööalastele nimekaartidele märgitakse elukutse, ametikoht, tiitlid, kui neid omatakse, töökoha aadress ja telefon. Kodust aadressi ja telefoni tavaliselt ei märgita.
Kui visiitkaart on saadetud posti teel või käskjalaga, loetakse seda samaks visiidiga. Visiitkaart on mõeldud enda tutvustamiseks; see jäetakse neile , kellega ollakse ametialaselt või seltskondlikult tutvunud , kes on meeldivad ja kellega soovitakse edaspidigi kohtuda .

Visiitkaartide vormistamine

•Tähelepanu peaks pöörama järgmistele asjaoludele:

•Paberikvaliteet

•Visiitkaardi mõõtmed

•Tekst

•Õigekiri

•Kaardiotstarve