Surnuaedade kujundamise ja kaunistamise kaudu on alati püütud kadunuid meeles pidada ning nende saavutusi tähtsustada. Öeldakse isegi, et rahvas, kes oskab lahkunuid austada, oskab lugu pidada ka endast ja oma naabritest.

Alati kõnnitakse ainult haudade kõrvalt ja haua peale ei astuta. See on meie austuse märk.