Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas, kust nad tänaseks on levinud üle kogu maailma ning omavad inimestevahelises suhtlemises tähtsust. Visiitkaardid olid algselt kindlate mõõtmetega paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite edastamiseks, kohtumiste määramiseks. Euroopas võeti visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses. Tänapäeval on visiitkaardid kasutusel kogu maailmas.

Erinevates riikides on visiitkaartide kujundamisel omad traditsioonid:

1. Inglismaal on naiste kaardid alati suuremad meeste omadest;
2. prantslastel ja sakslastel on keskmisest suuremad visiitkaardid;
3. Ameerika Ühendriikides on kõrgete riigiametnike, diplomaatide, sõjaväelaste, naiste, meeste, noormeeste ja tütarlaste kaartide mõõtmed erinevad;
4. meeste lihtkaartidel ei märgita kunagi kodust aadressi;
5. kõrgete valitsusametnike kaartidel jäetakse sageli märkimata nimi ning tuuakse ära ainult kaardi omaniku ametikoht.

Visiitkaarti peetakse tema omaniku isiksuse oluliseks väljendajaks, seetõttu tuleks varem hoolikalt läbi mõelda, milline see peaks olema. Tavaliselt eelistatakse paberi valikul kas kollast või valget kvaliteetset paberit. Klassikalised visiitkaardid trükitakse musta värviga, kuid seoses protokollireeglite lihtsustamisega on ärikaartidel hakatud kasutama ka teisi värve ja firmasümboolikat.