Visiitkaardide liigid
Ametikaart (ärikaart) - kaart, millel on märgitud isiku nimi, täpne
amet, tiitel, töökoha aadress, telefon ja faks. Nende kaartide
ülesandeks on anda piisavalt palju informatsiooni isikute ja firmade kohta
ning seetõttu pole nende puhul ka erilisi piiranguid kujunduses.
Ärikaardile ei tohi märkida:
Oma isiklikke kontakte
Ei kodust aadressi
Ei telefoninumbrit
Võib märkida mobiiltelefoni numbri, kuid see pole nõutav. ...
Lihtkaart - kaart, millele on märgitud ainult isiku nimi (võib olla lisatud ka ametikoht, näiteks saadikute puhul) või ainult ametikoht ilma isiku nimeta (näiteks kõrgete riigiametnike visiitkaardid).
Kasutatakse..
Ettevõttesiseselt
Palju diplomaatilises korpuses
Mitmesuguste sõnumite ja tervituste edastamisel, nt õnnitluseks saadetud lillekimbu juurde. ...
Abielupaari kaart - kaart, millele on märgitud ka pere kodune aadress.
Abielu naise kaart - kaart, millele on märgitud abielupaari kodune aadress
Vallalise naise ja tütarlapse kaart - kaart, millele kodust aadressi ei märgita.
Visiitkaart osutab austust - iga
sümbol ja lühend räägib kaardiomanikust. Visiitkaart aitab koguda ja vahetada
teavet ning võrdub komplimendiga.
Ärikaardi ülesanne on anda töiseks suhtlemiseks piisavalt
informatsiooni inimeste ja firmade kohta. Kaardile märgitakse ilma lühendusteta
täisnimi. Klassikalise kujunduse korral jääb see otse kaardi keskele, selle
alla täpne amet ja tiitel. Firma aadress, telefon ja faks, e-mail ja muud
säärased rekvisiidid paigutatakse enamasti paremasse alumisse nurka väiksemas
kirjas, ent samas stiilis, nagu on kaardil kõik ülejäänu.
Visiitkaart ei tohiks olla kujunduselt liiga kirju, sest liigne sümboolika koormab. Firmad soovivad oma töötajate visiitkaartide abil endale reklaami teha, seetõttu kasutatakse kaartidel üsna palju firmasümboolikat. See omakorda on muutnud algselt ranged must-valged suhtlusvahendid vabameelsemaks ja värviliseks.