Ostuharjumuse põhjal jaotatakse tarbetooted esmatarbetoodeteks - tooted, mis rahuldavad esmaseid vajadusi ning mida ostetakse sageli ja vähese ajakuluga; valiktoodeteks - tooted, mida tarbija mitmeid ärisid külastades põhjalikult valib ja hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt; eritoodeteks - eriliste omaduste ja bränditunnustega tooted, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid; ning võõrtoodeteks - tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta.

 

1. Esmatarbekaubad (toit, hügieenitarbed, ravimid, bensiin jne.) jagunevad omakorda:

• Regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt näiteks seep või hambapasta.

• Impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata. Neid tooteid tarbijad ei otsi ja seetõttu paigutatakse need tooted võimalikult nähtavasse kohta. Näiteks korgitser või küpsised.

• Hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral. Näiteks vihmavari vihmakeep.

Esmatarbekaupade müügivõrk peaks olema lai, paljude müügipunktidega. Kaupluse väljapaneku ja müügisaali kujundamisel tuleb arvestada nende kaupade ostusagedust, ostuotsustuse impulsiivsust ning seostada need teadlikult ostjate liikumistrajektooriga Tavaliseks võtteks on kõige sagedamini ostetavate toidukaupade (leib, sai, piim) paigutamine sissepääsust võimalikult kaugele. Sellega püütakse tõsta harvemini ostetavate, ostja liikumise teel eksponeeritud kaupade müüki. Tüüpiliste impulssostu kaupade (maiustused, näts, suupisted) tavakoht on kassa juures.

2. Valikkaubad (garderoobikaubad, majapidamismasinad, mööbel, raadiokaubad, delikatessid jm.) Valikkaupade ost kavandatakse eelnevalt, külastatakse mitmeid poode, valitakse põhjalikult hinnast, kvaliteedist, moest ja kauba eriomadustest lähtuvalt. Leitakse, et kaup on seda väärt, et kulutada tema ostmisele küllalt palju aega ja jõudu. Selliste kaupade juures on tähtsad kaupade kojutoomine ja kokkupanek, ostujärgne teenindus, garantiid või järelmaks.

Valikkaupade müügipunktid peavad olema mugavates kohtades. Kaupluse suurus ja väljapanek peab soodustama mugavaid tingimusi valikuks. Eelistatavamad on konkreetsele kaubagrupile spetsialiseeritud kauplused.

3. Eri- ehk luksuskaubad (kindla margitunnusega ja eriliste omadustega kaubad). Erikaupade ost kavandatakse eelnevalt ja ostja on nõus ostu sooritamiseks kavandama spetsiaalset ostureisi või vajaduse korral ootama tellimuse täitmist. Erikaup ei ole massikaup. Erikauba hind on reeglina kõrge. Erikaupade müügi korral on müügipaiga asukoht ja interjöör tähtsamad kui müügikohtade arv.

4. Võõrkaubad ehk mittetahetavad kaubad (mittetuntud või mingitel põhjustel mittesoovitavad kaubad). Neid kaupu ostja ise ei otsi. Vajadus selle kauba järgi võib olemas olla, aga puudub motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. (Näiteks mõned kindlustus- ja meditsiiniteenused.) Mittesoovitavate kaupade puhul on vajalik tekitada ostjas ostusoov. Neid kaupu peab turustama alati laiendatud kauba tasemel. Kauba hind peaks olema võimalikult madal, et ostma meelitada. Mittetahetavate kaupade müügivõrk peaks olema võimalikult lai.

Tänapäeva tootjad ei valmista mitte ühte toodet, vaid enamasti tootesarju. Tootesari on kogum lähedasi tooteid, mis on omavahel seotud funktsioonide, tarbijate, turustuskanalite ja hinnaga.