Peamiselt seostatakse automaatse andmekogumisega vöötkoodide kasutamist.

Siiski koosneb automaatne andmehõive (ingl automated data capture, ADC), automaatne identifitseerimine (ingl automated identification, AutoID, tihti lihtsalt vöötkodeerimine), paljudest tehnoloogiatest, millest mitmel ei ole vöötkoodiga midagi ühist.

Häälsüsteemid, raadiosagedusidentifikaatorid, optilised lugejad, valgusvalikusüsteemid, laserskannerid, digitaalskannerid, käsikomplekteerimis- ja radiosagedusterminalid, veokitele paigaldatud terminalid ja mobiilsed terminalid moodustavad kõik osa automaatsest andmekogumisest.

Hirm kuuekohalise numbriga projektikulude ees takistab paljusid väikseid ja keskmise suurusega tootjaid ning edasimüüjaid automaatse andmekogumise tehnoloogiatest kasu saamast.

Teadmised sellest, millised tehnoloogiad on turul kättesaadava ja kui palju integreerimistöid nende jurutamine nõuab, aitavad kuluefektiivseid projekte juurutada ka väiksemates firmades.

Piiritledes oma projekti või seades eelisõigused nendele rakendustele, millel on hea tulude ja kulude suhe, saab vajalikud tehnooloogilised uuendused oma protsessides rakendada küllaltki mõistliku hinnaga.

Näiteks võib lisada personaalarvutile või terminalile klaviatuuri vöötkoodiskanneriga ning saategi kasutada automaatset andmekogumist aruandluse koostamisel ja saatetoimingutes. Selliseid seadmed on odavad ja ainus programmeerimistöö on vöötkoodi lisamine blanketile (tellimusele, komplekteerimislehele jne).

• majandustarkvara (laotarkvara), (ERP, WMS);
• andmekogumistarkvara (kasutajat juhendav, ettevõtte protsesse järgiv tarkvaraline lahendus, mida kasutatakse andmete kogumiseks laos, tootmises või mujal).