Andmekogumissüsteemide liigitus
Süsteemid võivad olla automaatsed, ehk sisestused toimuvad ilma inimese abita. Sellisel juhul liiguvad objektid lugemisseadme juurest läbi, toimub tuvastus ja infosüsteemis registreeritakse toiming. Sellised kohad on erinevad konveierid, milledele on paigutatud vöötkoodilugejad või ka RFID-lugejad. Sellisteks kohtadeks on ka väravad, millede juurde on paigutatud RFID-lugejad ja registreeritakse kõik läbivad alused, konteinerid, inimesed jne.
Andmekogumissüsteemides võib sisestaja osas olla ka inimene. Sellisel juhul töötaja registreerib toimingu kasutades tehnilisi abivahendeid (vöötkoodi- või RFID-lugejad, kantavaid tööstuslikke pihuarvuteid, tõstukiarvuteid). Tavaliste lugejate puhul kasutatakse neid objektide tuvastamiseks ja tunnuste sisestamiseks arvutis toimivasse infosüsteemi. Selge on aga ka see, et selline töökorraldus ei ole kõikjal võimalik, tavapäraselt on arvuti paikne ja objektid tuleb tuua töökohale. Liikuva iseloomuga töökohad võib varustada tööstuslike pihuarvutitega (paljudes kohtades võib töö toimuda tõstukiga, sellisel juhul võidakse kasutada tõstukiarvuteid), milledega on lihtne ringi liikuda.
Andmekogumissüsteeme võib liigitada ka kasutatava tuvastustehnoloogia alusel vöötkoodipõhisteks või RFID-põhisteks andmekogumissüsteemiks.
Vöötkoodipõhised andmekogumissüsteemid
Vöötkoodipõhistes süsteemides kasutatakse objektide tuvastuseks vöötkoode. Vöötkoodid võivad olla inimeste läbipääsukaartidel, esemetel, riiulitel, töökäskudel jne. Nende registreerimiseks kasutatakse vöötkoodilugejaid, mis võivad olla liidetud arvutitega või ka olla osana tööstuslikust pihuarvutist. Lugeja loeb koodi, dekodeerib selle sisu ja edastab arvutisse töötlemiseks. Tihti kasutatakse samas süsteemis erinevaid vöötkooditüüpe (näiteks toodetel GS1-13, alusel GS1-128 jne). Selline kasutamine võimaldab tõsta süsteemi turvalisust ja töökindlust. Üldreeglina on võimalik süsteemis kindlaks määrata, mis tüüpi vöötkood sisaldab vajalikku infot: näiteks on süsteemis kirjeldatud, et laoaadress peab olema esitatud kooditüübiga Code39 ja tootekood GS1-13 (tavapärane kaubakood). Lugedes ühte koodidest, saab süsteem aru, milliste andmetega on tegemist ja ta suudab vastavalt sellele ka käituda.
|
RFID-süsteemid RFID-süsteemide puhul on tunnuse kandjaks RFID-märk, mille lugemiseks ja vajadusel ka ümberkirjutamiseks kasutataks RFID-lugejat/kirjutajat. Enamlevinud on nn. väravarakendused, kus tooted läbivad RFID-värava ja selle käigus loetakse RFID-märgid. Logistkas kasutatakse eeskätt UHF-sagedusel töötavaid märke. Suurem osa rakendustest on korduvkasutatava taara markeeringud (näiteks on RFID-märk rataskonteineril, väravast läbimisel loetakse see märk. Muude vahenditega on aga juba varem registreeritud konteineri sisu). Sõltumata millist tuvastustehnoloogiat kasutatakse, sisaldab andmekogumissüsteem ka muid osasid. Lisaks lugejale peab olema saadud tulemust töötlev osa. Selleks võib olla tavapärane arvuti, kuid tihti kasutatakse ka tööstuslikke pihuarvuteid või tõstukiarvuteid. Viimased on ülesehituselt küllalt sarnased tavaarvutile. Suuremad erinevused on ehk ekraanides, mis on üldreeglina puutetundlikud ja kokkuehitatud ülejäänud arvutiga. Ekraanid võivad vastata ka erinevatele nõudmistel (tehtud karastatud klaasist suurema löögikindluse saavutamiseks või ka olla kohandatud tööks miinuskraadides, kus tavapärane LCD ekraan kipub külmuma). Sellise arvuti koostisosad on spetsiaalselt valitud, et nad kestaksid lööke ja vibratsioone. Uuematel mudelitel on kõvaketas asendatud FLASH mäludega, mis tõstab veelgi töökindlust. Operatsioonisüsteemina kasutatakse üldreeglina Windows XP, kui võimalikud on ka muud variandid. Vöötkoodi- ja RFID-lugejad ühendatakse tavapäraste liidest abil (klaviatuuri- , USB jne liidesed). Tööstuslikud pihuarvutid on väikesed kaasaskantavad arvutid mis on kompaktsed, kerged, hallatavad ühe käega. Üldreeglina on neil olemas väike klaviatuur (tihti ainult numbrid) info käsitsi sisestamiseks, ¼ VGA resolutsiooniga ekraan (240x320 pikslit). Ekraan on tänapäeval puutetundlik, sinna on võimalik kirjutada näiteks allkirjasid. Oluline erinevus laialt kasutatavate PDA-ga on nende keskkonnakindlus. Tööstuslikud pihuarvutid ei karda vihma, kestavad kukkumisi, klaviatuur võimaldab töötada ka kinnastes. Operatsioonisüsteemidest on levinud Windows CE ja Windows Mobile. Nii tõstukiarvutid ka tööstuslikud pihuarvutid omavad traadita arvutivõrgukaarte, et oleks võimalik pidev ühendus ettevõtte infosüsteemiga ja vahendada pidevalt infot. Pihuarvutite puhul võib seadmes lisaks olla GPRS liides, et saaks andmeid edastada ka väljaspool WiFi võrku. Uuematel tööstuslikel pihuarvutitel võib olla ka GPS-raadio ja tööks on võimalik kasutada kaardiandmeid. |
 |