• keegi võtab vastu kaupasid lattu,
• keegi inventeerib pooltoodangut,
• keegi tegeleb tootmisseadmete hooldusega.

Rohkemal või vähemal määral üritatakse neid toiminguid registreerida ka ettevõtte infosüsteemis. Selleks registreeritakse tavapäraselt andmed paberil ja toksitakse hiljem arvutisse.

Sellise tööviisi suur puudus on võimalik vigade tekkimise oht ja ajaline viive. Samas on selge, et kaasaegseid juhtimisotsuseid on võimalik teha vaid tingimustes, kus infosüsteemis on õiged andmed ja need on kättesaadavad kõigile, kellel seda oleks vaja.

Selleks, et muuta infosüsteem kiiremaks ja vähendada vigasid, võetakse üha rohkem kasutusele andmekogumissüsteeme (ingl.k. - ADC - Automated Data Collection).

Tegemist on süsteemidega mis võimaldavad andmete vahetut sisestamist arvutisüsteemi, loogikakontrollerisse või mujale mikroprotsessori poolt juhitavasse seadmesse.

Efektiivne andmekogumissüsteem eeldab, et andmed on esitatud masinloetavas vormis, et esemeid või töötajaid on võimalik tuvastada tuvastustehnoloogiate abil. Enamlevinud on vöötkoodide ja RFID-märkide kasutamine.

Tänu andmekogumissüsteemidele on võimalik:

• salvestada ja sisestada informatsioon ilma vigadeta, kiiresti ja lihtsalt sealsamas kus informatsioon tekib;
• omada pidevalt ülevaadet ettevõttes toimuva kohta;
• muuta tööprotsessid selgemaks, konkreetsemaks ja kasutajasõbralikumaks.