6. Reklaam on isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine. Reklaami eesmärgiks on teavitada inimesi, mõjutada nende suhtumist, hoakuid ja ostukäitumist, panna neid tooteid ja teenuseid kasutama. Reklaam osutub edukaks, kui osatakse tabada sihtrühma ootusi, tehakse seda neile arusaadavas keeles ja muudetakse mingid väärtused ihaldatavaks.

Reklaami iseloomustab:

• tasuline;
• mitteisikliku info edastamine;
• loob assotsiatsioone;
• omab lühiajalist efekti.

Reklaame saab liigitada mitmeti: meediumi, sisu, auditooriumi, tellija, reklaamitava objekti jms järgi.

Reklaami tehakse massikommunikatsiooni kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, kino, kuulutustahvlid, telefon, internet.

Reklaami saab liigitada:

• informatiivne reklaam;
• emotsionaalne reklaam.

1. Informatiivset reklaami iseloomustab:

• reklaam põhineb faktidel;
• demonstreeritakse toote kasutamist;
• reklaamitavat toodet võrreldakse teiste toodetega;
• näidatakse kasutamist nn „päriselus”.

2. Reklaami emotsionaalsed mõjutusvahendid on:

• hirm;
• huumor;
• animatsioon;
• seksuaalsus;
• muusika;
• fantaasia ja sürrealism;
• tuntud inimeste kasutamine;
• rahvuse ja kultuuriga seotud sümbolite kasutamine.

Reklaame saab jagada ka:

1) ostjakeskne reklaam – rõhutatakse ostja erilisust, püütakse luua isiklik kontakt (nt parimad pakkumised nõudlikule maitsele või küpsele rändurile);

2) firmareklaam – rõhk tuntud kaubamärgi nimel;

3) tootereklaam – tähelepanu toote uudsusel ja eripäral.

Reklaamiseaduses eristatakse kommertsreklaami (toote, teenuse või firmareklaam, taotleb rahalist kasu, seadusega kõige enam reguleeritud), sotsiaalpoliitlist reklaami (valijate mõjutamine) ja ideereklaami (ideede levitamine). Kõige enam on reguleeritud ka raadios ja televisioonis esitatav reklaam.

Vaata ka „Reklaamiseadust“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13061981.

Sotsiaalreklaam on reklaamiliik, kus osutatakse ühiskonnas ebameeldivatele teemadele, nt liiklus, haigused, narkomaania, liigjoomine (nt Sinu helkur võib päästa sinu elu!). Sotsiaalreklaami äärmuslikku vormi nimetatakse ka šokireklaamiks, kus inimesi mõjutatakse negatiivste meeleolude sisendamisega.

Reklaamidega on seotud ka mitmed probleemid.

Reklaam ei tohi olla:

• eksitav (nt hind)

• kõlvatu

• halvustav

• varjatud

Eestis on keelatud tubakatoodete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, prostitutsiooni ja imiku piimasegu reklaam. Teatud piirangutega on lubatud kange ja lahja alkoholi, relvade ja laskemoona ning hasartmängude ja –mängupaikade reklaam.

Eraldi on reguleeritud lastele mõeldud reklaam. Lastele mõeldud reklaam ei tohi näiteks:

1) luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju;
2) tekitada lapses alaväärsustunnet;
3) sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena laps satub või võib sattuda ohtlikku olukorda;
4) sisaldada last hirmutavaid elemente;
5) sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist.

Vaata täpsemalt "Reklaamiseadusest" https://www.riigiteataja.ee/akt/13061981.