1. Uudise definitsioon:

• informatsioon, mida avalikkus peab teadma;
• lugu, mida huvitav lugeda, lahutab meelt;
• tavalisest sündmusevoolust välja ulatuv sündmus.

Kriteeriumid, mille järgi uudis jõuab meediasse:

• sündmuse värskus – päevalehe jaoks on uudis viimase 24 t jooksul toimunu, vahel võib olla ka varasem sündmus, kui seda on avalikkuse eest varjatud;
• sündmuse mõju lugejatele – inimeste jaoks vajalik informatsioon, et õigel ajal õigeid otsuseid teha, nt hinnamuutused, streik, liiklus;
• sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus – mida kaugem on sündmus, seda vähem see huvi pakub;
• sündmuses osalejate tuntus – väheoluline sündmus, kuid tuntud isikutega võib ületada uudisekünnise;
• sündmuse konfliktsus – konfliktsed sündmused (sõjad, kuriteod, õnnetused, streigid, skandaalid) äratavad enam lugeja tähelepanu;
• sündmuse erakordsus – tähelepanu äratavad ootamatud olukorrad või ebatavalised nähtused;
• sündmuse päevakajalisus – kui lugejaid teema huvitab, muutuvad uudiseks ka vähetähtsad sündmused, nt tippsportlastega seotud info;
• peaks tekitama uudishimu – tahaks veel rohke teada saada.

Kõrvaltegurid, mis määravad väljaande uudise avaldamise:

• väljaande iseloom ja suunitlus - uudised valitakse vastavalt auditooriumile, nt noortele mõeldud väljaandes ei käsitleta pensionäre puudutavaid probleeme;
• väljaande traditsioonid - toimetusel võib olla teemasid, mida ei puudutata;
• väljaande omanike mõju - omanikud võivad mõjutada väljaande sisu;
• reklaami hulk - mõni uudis võib reklaami tõttu välja jääda;
• uudiste hulk - kui samal ajal toimub mitu tähtsat sündmust, siis vähem tähtsad uudised jäävad välja;
• konkurentide tegevus - kui keegi avaldab põneva uudisloo, siis võib konkureerivas väljaandes ilmuda peagi samateemaline artikkel;
• uudise saabumise aeg - mida hiljem jõuab uudis toimetusse, seda tõenäolisemalt jõuab see trükki;
• konkreetse lehenumbri ülesehitus - lehenumbri kokkupanemisel arvestatakse nii tasakaalustatust kui mitmekesisust;
• allikate surve - infoallikas võib soovida jätta materjal avaldamata.

Uudise tunnused:

• uudis on lühike jutustav tekst, kus esitatakse kontrollitud fakte ja vajadusel ka allikate seisukohti (täpsed tsitaadid);
• keel on lihtne, kergesti mõistetav;
• esitus on täpne, objektiivne ja erapooletu (uudise autor ei anna hinnanguid, ei kajasta arvamusi, tundeid, oletusi);
• edastatakse tasakaalustatud infot (uudises peavad sõna saama kõik osapooled, et lugeja saaks kätte kogu asjasse puutuva info).

Uudiseid saab eesmärkide, sisu ja vormi järgi jagada:

• kõvad uudised – uudised, kus käsitletakse sõjalisi konflikte, poliitilisi probleeme, välissuhteid, riigikaitset ja majandust. Sellised uudised annavad objektiivset ja erapooletut teavet äsja juhtunud sündmuste kohta;
• pehmed uudised – uudised, mis keskenduvad kultuuri, hariduse, spordi, teaduse, tehnika ja sotsiaalsetele probleemidele. Sellistes uudistes rõhutatakse eelkõige inimkesksust, sündmusi antakse edasi konkreetsete isikute kaudu, lugejat mõjutatakse emotsionaalselt, pakuvad meelelahutust ja on nö ajatud. Lugeja peab oluliste faktide teada saamiseks kogu loo läbi lugema, kõige olulisem ja intrigeerivam jäetakse lõppu. Kui uudises käsitletakse sotsiaalseid või haridusprobleeme, mis mõjutavad paljude inimeste elu, võivad samad uudised kuuluda ka kõvade uudiste hulka.