4. Arvamus on kellegi seisukohta väljendav lugu, mis paneb lugejat kaasa mõtlema ja aitab tal kujundada oma arvamust.

Arvamuslool võib olla mitu ülesannet:

• selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja mõju;
• veenda lugejat midagi tegema või muutma;
• kritiseerida või vastata kriitikale jne.

Arvamuslugusid saab jagada autori järgi:

• toimetuse arvamus – juhtkirjad, toimetuse kommentaarid, repliigid;
• välisautorite arvamused – oma ala spetsialistide, autoriteetide ja otsustajate sõnavõtud;
• lugejakirjad – lugejakirjad toimetusele või kommentaarid ajalehe veebiväljaandele.

Arvamus sarnaneb ülesehituselt ja stiililt koolikirjandiga, kuid on tihedam ja lühem.

Arvamusloo osad on:

• sissejuhatus;
• teema arendus;
• lõppsõna.

1. Sissejuhatuses võib huvi äratamiseks kasutada tsitaati, meeleolu loovat lauset või lühijutustust konkreetsest sündmusest. Tuumlõigus selgub teema, mida kajastatakse, ja autori seisukoht.

2. Teemat käsitletakse kas kronoloogiliselt, probleemide tähtsuse või kirjutise loogika järgi. Teema arenduses esitatakse oma väidete toetamiseks poolt- ja vastuargumente ning nendest tulenevaid järeldusi.

3. Lõppsõnas võetakse arvamuse põhiseisukohad kokku, tehakse ettepanekuid ja antakse lahendusi. Pikemas artiklis võib olla ka mõni huvitav lugu või pakutakse välja edasised tegevussuunad.

Arvamuslugu peaks olema veenev arutlus, kus ei rünnata mitte isikuid, vaid nende seisukohti.

Arvamuslood on kolumnid, kommentaarid, veerud, juhtkirjad, repliigid, probleemlood, lugeja arvamused.

5. Arvustus on ajakirjandusžanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid.

Arvustuse võimalik ülesehitus:

• sissejuhatuses tuuakse ära teose autor, pealkiri, väljaandmise aeg ja koht;
• autori lühitutvustus;
• žanrimääratlus ja teematutvustus;
• lühike kokkuvõte teose süžeest (tegevuskoht ja –aeg, sündmustik, tegelased);
• teose ülesehituse eripära;
• teoses käsitletavad probleemid;
• teose stiili või keelekasutuse eripärad;
• teose võrdlus sama autori teoste või mõne teise autoriga;
• hinnang teose õnnestumisele ja tähtsusele ning soovitused lugejale.