Intervjuu ja reportaaž
2. Intervjuu on ajakirjandusžanr, mis kujutab endast küsimus-vastus-vormis
dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel. Põhiinformatsiooni,
seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav, ajakirjaniku hoiakud ja
keskkond, milles intervjuu toimub, jäävad tagaplaanile.Küsimused valmistab
ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse
valdkonda ja kontrollides fakte.
Nõuded
intervjuule:
- oluline idee (mida looga öelda tahetakse);
- valida teema;
- selge peaks olema intervjuu lähtepunkt ja
lõppeesmärk;
- sõnastada põhi- ja alateemad;
- valida aspekt (kas ametist, erialast,
eraelust või poliitilisest aspektist lähtuv, võib ka kõik aspekte korraga
kasutada);
- sõnastada küsimused võimalikult lühidalt ja
selgelt;
- küsida üks küsimus korraga;
- vältida kas-küsimusi;
- vältida liiga üldsõnalisi küsimusi;
- vältida vastaja jaoks ebamugavaid küsimusi
(v.a aktuaalsel teemal tõe väljaselgitamise eesmärgil);
- leida küsimused, mis avaksid intervjueeritavat
kõige paremini;
- intervjuu käigus võib tekkida lisaküsimusi või vaja minna täpsustavaid küsimusi (kui vastus on ebaselge) ja kokkuvõtvaid
küsimusi (kui selgitus olnud pikk ja põhjalik).
Intervjuu kokkukirjutamisel ei tohi erinevate küsimuste vastuseid liita ega küsimusi ja vastuseid ära vahetada. Enne materjali avaldamist tuleks intervjuu tekst anda intervjueeritule lugemiseks.
Loe Viktoria Ladõnskaja intervjuud Enn Veskimäega Eesti Ekspressis 22.07.2013
Reportaaži stiil on uudisega (vaata teema 1 alt) võrreldes ilukirjanduslikum, värvikam ja emotsionaalsem.