Keele sõnavara muutub koos ajaga. Ka võõraste keelte mõju meie keelele avaldub ilmekalt sõnavara kaudu. Kuid võõras keel võib mõjutada ka grammatikat. Mingil määral on keelte vastastikune mõju tänapäeval loomulik, kuid seda protsessi tuleb vaos hoida, et keele omanäolisus ei kaoks. Võõrapärased konstruktsioonid on ses mõttes keelele võõrsõnadest ohtlikumad.
Sagedamaid võõrapärasusi on nimisõna liigtarvitus: tegevust väljendatakse kahe sõnaga - mingi universaalse, sisutühja verbi (sagedasti teostama, läbi viima, kasutama, toimuma) ja tegevusele endale viitava, enamasti mine-liitelise nimi­sõnaga. Niisugust, eesti keelele võõrast konstruktsiooni on hakatud kasutama indoeuroopa keelte mõjul. Näiteks lause Ta kasutas puude lõhkumiseks kirvest ase­mel on parem öelda Ta lõhkus puid kirvega ja lause Firma teostab tööd asemel sobib paremini kas Firma töötab või teeb tööd. Tihti väljendatakse tegijat kaassõ­naga poolt, näiteks Määrus tunnistati riigikogu poolt kehtetuks. Õigem on: Riigikogu tunnistas määruse kehtetuks.
Mõnikord saavad võõrapärased vormid koguni tavalisemaks kui omad, näiteks Diktor vabandas vaatajate ees, et saade hilines. Vene keeles öeldakse küll nii, kuid eesti keeles on sobivam Diktor palus vaatajatelt vabandust, et saade hilines või Diktor vabandas, et saade hilines.
Eesti keeles asub iseloomustav laiend enamasti nimisõna ees, kuid teiste keelte mõjutusel on sedagi hakatud kasutama teinekord vääralt, näiteks pirukad lihaga ja kontrolltöö eesti keelest (märksa paremad on lihapirukad ja eesti keele kontrolltöö).
Võõrmõju on märgata ka küsilausete moodustamisel. Küsimust Kust sa tuled? tajuvad vanemad ja nooremad eestlased juba ilmselt erinevalt. Nimelt ei ole see küsimus sama mis Kust sa pärit oled? Esimene küsimisviis teise asemel ei kõlba, kas või seepärast, et sisu võib ebaselgeks jääda. Kui keegi vastab küsimusele Kust sa tuled?, et Pärnust, siis ei saagi täpselt aru, kas vastaja on Pärnust pärit, elab seal või lihtsalt tuli sõbranna juurest külast. Väitlausest Sa oled kodus ei saa teha küsilauset, lisades lõppu vaid küsimärgi - Sa oled kodus? Eesti keeles algab üldküsimus sõnaga kas või muutub sõnade järjekord: Kas sa oled kodus? Oled sa kodus?
Eituslauses ei piisa üksnes sõnast mitte, vaid eitust väljendavad verbi eitavad vormid. Hea sõnastaja väldib ka saama-verbiga moodustatud tulevikku.