5.6. Õige sõna
Väga oluline
on tunda sõna tähendust. Täheviga
lugejat tavaliselt ei eksita, kui aga on valitud tähenduseIt väär sõna, võib
lause mõtegi kaduma minna. Enamasti satuvad väärad sõnad teksti selle pärast,
et on teada küll sõna esinemisvaldkond,
aga mitte täpne tähendus, teinekord põhjustab vale sõna valiku häälikuline sarnasus.
Mõnd sõna kasutatakse valesti ka võõrkeelte mõjul. Tähenduse kahtluse korral
aitab alati ÕS-i kasutamine.
Vääras
tähenduses kasutatakse ka mõnd üsna igapäevast, suure esinemissagedusega sõna.
Näiteks kuuleme sageli sõna leidma vales, arvama tähenduses.
Paljud
inimesed ei tee vahet sõnadel õieti (= õigupoolest) ja õigesti (= vigadeta, veatult), paljud ei erista aga järele ja järgi tähendust jms.
Sageli on ilmne, et kirjutaja tunneb küll kõigi sõnade tähendust, kuid ühendab mõne neist omavahel mõtlematult ja nii sünnibki sõnastusviga.
Halb |
Parem |
Leian, et see vastus on vale
|
Arvan, et see vastus on vale |
Ettevõte viis läbi aktsionäride üldkoosoleku
|
Ettevõte korraldas aktsionäride üldkoosoleku |
Kuna Eesti taoline otsus kindlasti solvaks
Brüsselit…
|
Et niisugune Eesti otsus Brüsselit kindlasti
solvaks… |
Iga rahva ja maa kultuur on iseäralik ja kordumatu
|
Iga rahva ja maa kultuur on eripärane ja
kordumatu. |
Pearu naisest annab autor mulje kui kannatlikust naisest. |
Pearu naisest loob autor ettekujutuse kui
kannatlikust naisest. Pearu naisest kujundab
autor mulje kui kannatlikust naisest.
|