Teabeotsing on seotud mõne ülesande lahndamisega. Teabe leidmine ei ole tänapäevaste vahenditega enam probleem, kuid probleemiks on kujunenud õige, täpse ja piisava info leidmine. Ilma temaatikat piiritlemata võib olla oht, et teabeotsing annab liiga palju erinevat infot ja seda on keeruline ajalimiidi tõttu analüüsida ja korrastada. Seega on teabeotsingus vaja kindlasti analüüsida küsimusi:

Mis teemal ma infot vajan?

Mida juba tean antud valdkonna kohta?

Mis on keskne probleem?

Kes on selle teema kohta varem kirjutanud/rääkinud, kes on arvamusliidrid?

Kas vajan üldist käsitlust või sügavuti minevat teematika käsitlust?

Kas pean oluliseks võõrkeelset materjali või eestikeelset materjali?

Kindlasti on neid küsimusi teisigi, mis vajavad enne teabeotsingu alustamist lahendamist.

 

Näpunäiteid materjali otsimiseks

Kontrolli, et saadav info on tõene ja üheselt mõistetav. Tasub alati otsida ja vaadata erinevaid infoallikaid, ka erinevaid autoreid.

Ära piirdu kunagi 2-3 veebileheküljega, mis antud teema kohta leiad. Püüa leida võimalikult palju erinevat infot antud teema kohta.

Võimalusel kasuta erinevaid otsingumootoreid.

Kui juhtub, et Sind huvitavaid asju märgitakse vaid mööda minnes, siis kindlasti täpsusta otsingusõna.

 

Informatsiooni teabeotsingu protsessi kohta leiad alljärgnevatelt linkidelt:

http://www.hot.ee/werro24/

http://et.wikipedia.org/wiki/Infootsing

http://www.lib.ttu.ee/eio/loeng/failid/2_k_failid/tradits.el.info.materjalid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/286/Oppematerjal_infootsingu_protsess_terminid.pdf

Materjali otsimine internetist on üha lihtsam, samas on probleemiks see, et internetis on materjal sageli killustunud ning ei ole hästi süstematiseeritud. Otsimine võtab palju aega ja töömahukas.