5.2. Argikeel, kirjakeel ja ametilik keel
Argikeel
Argikeelele iseloomulikud tunnused on:
1. Sina- vormi kasutamine.
2. Slängi kasutamine ning sõnade omavoliline lühndamine näit.
suva, käind, teind …
3. Ülearused sõnad või fraasid näit. küll, ausalt öelda,
ikka, eks ju …
4. Mitmesugused parasiitsõnad näit. noh, säh, nagu, tead ju,
ühesõnaga ...
5. Lohakas lauseehitus, aga ka lõpetamata laused.
6. Rõhuliite vale kasutamine näit. kellegile, kassigile, millegile ...
Argikeelt võib kasutada mitteametlikes tekstides,
isiklikes kirjades või muus isiklikus.
Kirjakeel
Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud. Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust.
Ametlik keel
Ametliku keele tunnused on:
1. Isikulise tegumoe vältimine, kasutatakse pigem
umbisikulikulist tegumoodi näit. uuringus võetakse arvesse, aktis on
reguleeritud, karistuse määramisel võetakse arvesse ...
2. Konkreetsuse vältimine näit. hõivatud tööülesannete
täitmisega, isklikele põhjustel, õnnetuspaigal viibinud isikud. .. iseloomulik
üldistav sõnastus.
3. Täpne ja neutraalne sõnavara isikupära vältimine,
emotsioonitu näit. õnnetusjuhtumi kahjud korvab kindlustus…
4. Keelenormide järgimine, neist ei tohi kalduta kõrvale.
5. Standardväljendid näit. käesolevaga teatan, tunnistada
kehtetuks, vastavalt seaduses ettenähtud korrale …
6. Teonimede rohke kasutamine näit. posti laiali kandmine,
eluruumi kasutamise õiguse, üleandmine on vaidlustatud.
Ametlikku stiili nõuavad eelkõige tarbetekstid: avaldus, CV,
seletuskiri, kaaskiri, volitus, motivatsioonikiri. Ametlik stiil on ka oluline
ametialases suulises suhtluses.