Rohkesti vigu on kirjalikes tekstides tingitud kaassõna kasutusest. Kaassõna kuulub käändsõna, tavaliselt nimisõna juurde ning üksi seisvana ei ole tal tähendust: ta on abisõna, mis näitab oma põhisõna suhteid lause muude sõnadega, näiteks laua all, pärast tunde, läbi udu, jõe ääres. Kaassõna võib olla nii põhisõna järel kui ka ees.

Võõrapärane on kasutada kaassõnu seal, kus paremini sobib käändelõpp.

.
Väga levinud on kaassõna läbi. Lauseist Poiss vajus läbi jää ja Kuulsin seda uudist läbi raadio on esimene igati korrektne, teise asemel on aga kindlasti parem öelda kuulsin uudist raadiost. Sageli kõlbab läbi asemel sõna põhjal või kaudu. Kui kaassõna läbi viimases tähenduses kasutataksegi, sobib ta rohkem oma põhi­sõna järele kui ette. Niisiis on Raamatu läbi sai ta targemaks veidi parem kui Läbi raamatu sai ta targemaks.

Tihti on lauses asjatu ka sõna abil; seda asendab mõnikord märksa ilmekamalt ning suupärasemalt käändelõpp. Miks siis eesti keeles käänded on? Niisiis mitte kirve abil tehtud töö, vaid kirvega tehtud töö. Või sobib hoopis (võrrelge tähendust!) kirvetöö.