Üle- ja alakaal, sellega seotud probleemid
Tervislik toit aitab ennetada haigusi, seevastu väärtoitumine põhjustab tervisehäireid, mis ei avaldu kohe, vaid aastate, isegi aastakümnete möödudes. Seepärast on õige mõelda ja tegutseda kohe, mitte aga alles haigusnähtude avaldumisel.
Üle- ja alakaalu kindlaks tegemiseks kasutatakse tänapäeval kõige enam kehamassiindeksi arvutamist kehakaalu ja pikkuse järgi. Kui kehamassiindeks (KMI) on üle 25, oled ülekaaluline, kui alla 20, siis alakaaluline. Kehamassiindeksit saab arvutada http://toitumine.ee/kmi-kalkulaator/
Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele
|
<18,5 |
alakaaluline |
|
18,5-24,9 |
normaalkaal |
|
25-29,9 |
ülekaal |
|
30-34,9 |
rasvumise I aste |
|
35-39,9 |
rasvumise II aste |
|
>40 |
rasvumise III aste |
Võimalikuks ülekaalu näitajaks on ka vööümbermõõt. Naistel peaks see jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm. Vöö- ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8. Näide: naise vööümbermõõt on 80 cm ja puusaümbermõõt 95 cm. Ainult vööümbermõõtu vaadates jääb ta soovituste piiridesse, kuid vaadates suhet 80/95 = 0,84, on tal oht ülekaalulisusele.