Toit on kõik see, mida me sööme.

Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (nt keedusool).

Toiduained koosnevad erinevatest toitainetest, mida meil on eluks vaja.

Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energiakulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine.

Eesti Entsüklopeedias on kirjas, et toit koosneb toiduainetest ja need omakorda ühest või enamast toitainest. Toitained on ained, mida organism omastab ja mis rahuldavad tema elulisi vajadusi. 

Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks.

Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi.

Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained.

Erinevate toiduainete kalorsus on väga erinev ning sõltub toidu koostisest st milliseid toitaineid need sisaldavad ja milline on nende sisaldus 100 grammis toiduaines.

Toitainete energeetilised väärtused on järgmised:

Vitamiinidel ja mineraalainetele energeetiline väärtus puudub.

Enamkasutatavate toiduainete energeetilise väärtuse leiad järgnevast tabelist.

Link EHRL kodulehele koka eksami lisale nr 7. http://www.ehrl.ee/sites/default/files/kutseandmine/eksamijuhend_lisa_7_toiduainete_keemilise_koostise_tabelid.xls

Toiduenergia vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehalisest koormusest, lihasmassist. Toidu energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kilokalorid (kcal) ja džaulid (J).

1 kcal = 1000 cal

1 kJ= 1000 J

1 kcal = 4,2 kJ

Inimese ööpäevasest toiduenergiast peaks moodustama:

Toidurežiimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidutarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Allpool toodud tabel iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel.

Tabel 1. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel