Termin "stress" tähendab pinget, pingeseisundit. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Kui käsitleda stressi laiemas mõttes, siis stressita pole ka elu.

Stress jaguneb:

• vaegstressiks,
• eustressiks,
• stressiks,
• distressiks.

Vaegstress on oma olemuselt alakoormusele vastav, kus organism reageerib vastavate struktuuride atrofeerumisega ja talitlusvõime langusega. See on madala tasemega stress.

Eustressi ehk füsioloogilise stressi iseloomustamiseks tuleb märkida tema soodustavat toimet organismi intensiivsele elutalitlusele, selle kiirele ümber­korraldusele, säilitamaks tervist ja elu ka ajutiselt ebasoodsates tingimustes.

Stress – organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus. Loom näeb välja väsinud ja isegi hirmunud. Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda.

Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel.

Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm.

Öeldu põhjal võib kujutada stressi tekkimise ahelat järgmiselt: ärritaja ehk stressor → retseptiivsed elundid ehk meeleorganid → kesknärvisüsteem → ventraalne hüpofüüs → adrenokortikotroopse hormooni paiskamine verre → kortikosteroidid veres → sihtorganid (näiteks lihased) → reaktsioon (näiteks põgenemine).

Igasugused väliskeskkonna faktorid või nende muutus (ärritaja) stimuleeritavad retseptiivseid elundeid ja selle tulemusena tõuseb kortikosteroidide sisaldus veres. Nende funktsiooniks on keha kaitsemehhanismide mobiliseerimine stressorite vastu ja rakkude elutegevuse parandamiseks.

Stressi võivad põhjustada väga erinevad faktorid. Need võivad olla elukeskkonna muutumine, tapamajas pidamine, loomade haigus ja üldine väsimus, karm kohtlemine inimeste poolt. Isegi tehnoloogilised faktorid nagu uimastusboksi ajamine ja uimastamine võivad põhjustada loomade ärritavust. Aga kõige suuremaks stressi põhjustajaks jääb ikkagi loomade transport farmist tapamajja ja sellega kaasnevad faktorid: liiga pikk vedu, peale- ja mahalaadimine, loomade hulk veokis ehk laadimise tihedus, temperatuur veokis transportimise ja peatuste ajal, võõraste loomadega kokkupuutumine. Isegi kõikumine sõidu ajal võib põhjustada loomade stressi.

Stressoriks võib olla ka uimastamisele ajamine, elektripiitsade kasutamine ja lärm, mille tagajärjel stressitundlikud loomad (eriti sead) satuvad uimastusboksi stressiseisundis ja liha kvaliteet langeb (PSE-liha teke).