Tikandeist on metalltikand vanim. Naiste sõbade, vaipseelikute, peakatete jm kaunistamiseks kasutati 11.-14. sajandil vaselisi (pronksspiraale), hiljem tinulisi (tinanaaste). 16.-17. sajandil levis seeliku allääre kaunistusena helmestikand kudrustükk ehk kõverik. Alates 17. sajandist hakati lõngaga tikkima.

Vanemad tikandid olid geomeetrilise kirjaga, valdavalt ühevärvilised ja valge linase niidiga tehtud. 18. sajandi lõpust alates hakati Kagu-Eestis linaseid esemeid (särke, linikuid, põllesid) kaunistama punasest puuvillasest maagelõngast tikandiga. Hiljem levis see laiemale alale Ida- ja Lõuna-Eestis. Saaremaal tikiti särkide ja tanude geomeetrilised kirjad värviliste villaste lõngadega.

Vanimaid taimkirjalisi tikandeid leidub eelkõige vanemat tüüpi Mulgimaa rõivastel - sõbadel, puusapõlledel, esipõlledel. 18. sajandi lõpust alates levis Eestis baroksete sugemetega lillkiri, millega Põhja-Eestis kaunistati naiste tanud ja käistealased.